Kõik ettepanekud, mis on suunatud kliimamuutustega võitlemisele ja planeedi päästmisele, seisnevad võimu koondamises ja agressiivses kõigi eluvaldkondade reguleerimises. Ainult valitsus ja need, keda viimane valib maksuraha kulutajaks, tohivad olla Emakese Looduse parimad sõbrad, kirjutab Misese Instituudi portaalis majanduspublitsist Andrew Moran.
Tänaste vasakpoolsete poliitikute leivanumber on töötavate lahenduste asendamine kõlavate lubadustega. Kaasaegse poliitika tavaks, kas siis Ameerika Ühendriikides või Euroopas, on tuua progressijumaluste altarile ohvriks kõik, mis vähegi toimib.
Sellise käitumise parimaks näiteks on suhtumine fossiilkütustesse. Energiaallikasse, mis on meid välja vedanud vaesusest ja pimedusest ning teinud maailma seninägematult rikkaks. Millest siis pahempoolsed on huvitatud? Konfiskeerimisest, onupojapoliitikast, tsentraliseerimisest ja väljapressimisest, tehes seda kliimamuutustega võitlemise nimel. Euroopa Liit kavatseb sellise seisundini jõuda üle hirmkalli ja kasutu Rohelise Kursi* (RK).
Mis asi on Roheline Kurss?
Euroopa versioon RK-st on pisut realistlikum kui selle Ameerika Ühendriikide vaste ja üritab kliimaneutraalsuseni jõuda kolmekümne, mitte kümne aastaga. Kuid see on ka ainus positiivne asi, mida selle Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud projekti kohta võib öelda. Kokkuvõttes on RK halb majandusprogramm, mis seab niigi nõdra Euroliidu majanduse veelgi suurema surve alla ja aeglustab majanduskasvu.
RK esimeseks sammuks on, et Euroopa Komisjon vaatab üle kõik Euroopa Liidu seadused ja pöörab need uutele kliimaeesmärkidele vastavaks. Kui kellelegi on jäänud mulje, et Euroliidu regulatsioonid on pöörased, siis oodatagu ainult 2021. aasta märtsini kui bürokraadid annavad üle RK seadustepaki. Ühendkuningriik võib kergemalt hingata, sest on sellest pääsenud.
Eurokraadid kavatsevad kehtestada Euroopa kaupade tootmises ringmajanduse, mille keskmes on jätkusuutlikkus. Eesmärgiks on kasutada senisest vähem tooraineid ja pöörata rohkem tähelepanu taaskasutusele ning ümbertöötlemisele.
Nii nagu Ameerika Ühendriikide Rohelises Uues Kursis (Green New Deal), kavatsetakse Euroopa juhtprogrammis suurendada hoonete energiatõhusust vähemalt kaks või kolm korda. Täna renoveeritakse energiatõhusamaks ainult 1% majadest, seega tähendab selline eesmärk uute reeglite sepistamist ja hoonete kohustuslikku energiatõhustamist.
Ühe lahendusena nähakse ka süsinikdioksiidi maksu kehtestamist riikidele, mis ei ole nõus oma kasvuhoonegaaside heidet vähendama Euroopa Liiduga sarnasel määral. Teine pool, millesse on onupojapoliitika sisse kirjutatud, on RK avaliku ja erasektori koostöö võimendamine, mille eesmärgiks on vähese CO2 kuluga terasetootmise lahenduste, roheliste akude ning põllumajanduses tõhusama väetisehalduse väljatöötamine.
Üks sõna, mida komisjoni RK-kavas läbivalt leiab, on "propageerimine". Ametnikel on kavas propageerida alternatiivseid jätkusuutlikke kütuseid. Nad kavatsevad propageerida elektrisõidukite kasutamist. Nad tahavad propageerida põllumajandussaaduseid, mis ei nõua metsade raiumist. Nad soovivad propageerida lennureiside vähendamist ja selle asemel kaupade vedamist mööda raudteed ning vett. Propageerimine on antud juhul leebem asesõna sundimisele.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen usub, et see on piirkonna "Kuule maandumise hetk": "Meil ei ole täna veel kõiki vastuseid. Täna on teekonna algus. See on Euroopa inimese Kuule viimise hetk. Meie eesmärgiks on lepitada majandus meie planeediga ja panna see meie inimeste jaoks tööle."
Eurod ja sendid
Kui palju see kõik maksma võiks minna? Ameerika Ühendriikides on Rohelisele Uuele Kursile riputatud külge hinnasilt 93 triljonit dollarit. Euroopa Liit eeldab, et RK nõuab investeeringuid sada miljardit dollarit. See tundub soodukana kuniks saadakse aru, et tegemist ei ole RK eesmärkide täitmiseks vajaliku lõppsummaga. Tegemist on lihtsalt esimese sissemaksega, et asjad hakkaksid liikuma ehk see on nõndanimetatud üleminekumehhanism. Lõppsumma on märkimisväärselt kõrgem.
Võimalik kulu, mida RK-s ei käsitelda, on selle mõju teatud majandusharudele. Analüütikute sõnul võib süsihappegaasi heitmete vähendamise ja taastuvate kütuste nõue pöörata pea-peale paljud edukal järjel olevad majandusharud. Üheks selliseks on näiteks söetööstus.
Söetööstus on nagunii suremas aeglast surma ja selle peamiseks vaenlaseks on vaba turg. Kuid söe lõpu toob kiiremini kätte euroliit, kuigi söel on oluline osa Ida-Euroopa majandusest nii tootmise kui tarbimise mõttes. Vaatamata hääbumisele, pakub söetööstus veel tänagi tööd kümnetele tuhandetele inimestele ja viimased uuringud näitavad, et Euroliidu süül võib järgmise kümne aastaga kaotada uute rohereeglite tõttu seal töö kuni 160 000 inimest.
Roheline Kurss käib ka Venemaa pihta. Venemaa tarnib ülejäänud Euroopale väga suurtes kogustes energiakandjaid. Moskva ehitab tänagi juurde uusi torujuhtmeid, et hõlvata Euroopa gaasiturust veelgi suurem osa. Kui RK-st saab euroliidu seadus, siis torujuhtmed kas lammutatakse või jäävad lihtsalt seisma, kuna need ei vasta enam kliimastrateegia standarditele.
Suurimaks kuluks võib olla majanduskasvu kaotus.
"Roheline Kurss on kõige põhimõttelisem muudatus Euroopa energiapoliitikas, mida me viimase kahekümne aasta jooksul oleme näinud. Sektoris tegutsevad ettevõtted ei tohiks alahinnata raputusi, mida see endaga kaasa toob," kirjutab Nick Butler Financial Timesis.
Selge, lihtne ja vale
Kõik ettepanekud, mis on suunatud kliimamuutustega võitlemisele ja planeedi päästmisele, seisnevad võimu koondamises, agressiivses kõigi eluvaldkondade reguleerimises ning selliste regulatsioonide jõustamises. Poliitikakujundajad ei luba edaspidi vabal turul leida keskkonnaprobleemide lahendamiseks parimaid võimalusi, millega näidatakse, et Maa on liiga tähtis jätmiseks selle asukate hoolde. Ainult valitsus ja need, keda too valib maksuraha kulutajaks, tohivad olla Emakese Looduse parimad sõbrad. Paraku tähendab see, et kaduma läheb nii innovatsioon kui ettevõtlikkus, millega on Euroopa Liidus nagunii probleeme ja mis kiirendab Liidu hävingut. Nagu kirjutas Henry Louis Mencken: "Iga keerulise küsimuse jaoks on selge, lihtne ja vale vastus." Euroopa Liit peaks seda väga hästi teadma.
*Tõlkija märkus: Green Deali tõlkimisest eesti keelde: Euroopa "Green deal" on ametlikes dokumentides tõlgitud millegi pärast "roheliseks kokkuleppeks", kuid iga pisutki ajalugu nuusutanud siilile peaks olema selge, et USA Green New Deali etümoloogia pärineb USA presidendi Franklin Delano Roosevelti 1935–1939 aastatel läbi viidud Uuest kursist (New Deal), mis aitas riigil – ülearugi tihti kohutava raiskamise hinnaga – saada üle majanduskriisist. Või vähemalt on ajalooõpikutes see nii tõlgitud. Saksa keeleski on asi tõlgitud "Grüne Dealiks".
Tõlkis Karol Kallas