29. oktoobril toimunud Hollandi üldvalimistel ennustati lävepaku küsitluste järel, et need võidab progressistlik partei Democraten 66 konservatiivse PVV ees, kuid häälte lugemise lõpus on selge, et mõlemad saavad parlamendis võrdse arvu kohti.
29. oktoobril ennustati, et 38-aastase omasooihara ja ogaruseni küündiva progressisti Rob Jetteni juhitud D66 saab Hollandi parlamendis 27 ja Geert Wildersi Vabaduspartei (PVV) 25 kohta. Häälte lugemise lõpus, kui kokku lugemata on veel kõik Amsterdami ja välismaised kirja teel saabunud hääled, paistab siiski, et mõlemast parteist jõuab parlamenti 26 rahvaesindajat ja vähemalt esialgu PVV häältesaak kuskil pooleteise tuhande võrra suurem, vahendab PBS.
Seekordsetel Hollandi valimistel osales 10,5 miljonit inimest.
Natukene selgemaks saab valimiste lõplik seis 31. oktoobri õhtuks ja päris selgeks uuel nädalal, kui valimiskomisjon kinnitab valimistulemused.
Kuna suuremad Hollandi ühispartei parteid välistavad seekord koostöö Wildersiga, siis valitsuse moodustab D66, kuid Hollandi demokraatlik traditsioon näeb ette, et esimese valitsuse moodustamise võimaluse saab valimiste võitja. See tähendab, et isegi mõnesaja valija toetusega edumaa on tähtis ning D66 ei saa enne valimistulemuste kinnitamist koalitsioonikaaslasi otsivat skauti välja saata.
Valitsuse moodustavad tõenäoliselt D66, libakonservatiividest Kristlikud Demokraadid (CDA) ja VVD ning rohelised vasakäärmuslased PvdA-st.
Toimetas Karol Kallas