James Comey eilsel grillimisel. Foto: Scanpix

Eile andis ligi kolm tundi USA senati luurekomisjoni ees vande all ütlusi endine Föderaalse Juurdluskomitee (FBI) direktor James Comey, kes sai kurikuulsaks süüdistuse mitteesitamisega pärast süüdistuste ettelugemist “äärmiselt hooletule” Hillary Clintonile.

Comey küsitlemine keerles väidete umber, nagu “häkkinuks” venelased eesotsas president Vladimir Putiniga viimastel presidendivalimistel USA presidendiks Donald Trumpi, kuigi valituks pidi establishmenti, peavoolumeedia, progressiivse avalikkuse ja küsitlusfirmade arvates saama Clinton.

Comey tunnistas vande all oma “veendumust”, et 2016. aasta presidendivalimiste käigus ei muudetud ühegi valija poolt antud häält.

Ühtlasi nentis ta, et Trump ei survestanud teda iial lõpetama “vene häkkimise” suhtes algatatud uurimist.

Kinnitust leidis ka see, et Trump isiklikult ei olnud FBI uurimise all. Küll aga oli uurimise all Hillary Clinton oma “ametialase” eraserveri ja hooletusega, mille suhtes Barack Obama administratsiooni justiitsminister Loretta Lynch survestas Comey’t kõnelema toimuvast mitte kui “uurimisest” vaid kui “asjast”.

Comey jutt keerles suuresti tema tunnete üle ja selle üle, mida ta arvas, kartis, aimas või adus.

Nii ütles ta, et ta tunnetas kuidagi, et “Trump võib valetada” (peavoolumeedia kirjutab, et “Trump valetas”) ning väljendas skeptilisust selle “isiku iseloomu” osas, kelle ameeriklased demokraatlikult endale presidendiks olid valinud.

Muuhulgas sai maailm teada, et Comey lekitas sõbra kaudu meediale konfidentsiaalseid märkmeid Trumpiga peetud ametialastest vestlustest.

Lekitajat võib oodata uurimine.

Siit saab vaadata valitud lõike pikast kuulamisest, mis on saadaval ka täispikkuses (vaja kerida algusse):

https://www.youtube.com/watch?v=E1P_yt6_-YI

TruNewsi kommentaar avaneb siit.