20. juulil avalikustas USA kongressi järelvalvekomisjon 2020. aastast pärit FBI informaatori aruande, milles too kirjeldab Joe ja Hunter Bideni korruptiivset seotust Ukraina energiaettevõtte Burismaga.
Ameerika Ühendriikide kongressi järelvalvekomisjon avalikustas 2020. aasta 26. juunil tehtud intervjuu Föderaalse Juurdlusbüroo informaatoriga – intervjuus on tema tähiseks "CHS" –, millest selgub, kuidas Joe ja Hunter Biden aitasid Ukraina energiaettevõttel Burisma vabaneda rahapesusüüdistustest ning kuidas Bidenid pressisid Burisma juhilt välja kümme miljonit dollarit.
CHS alustab aruandmisega, kuidas Ukraina ettevõtja Oleksander Ostapenko tutvustas 2015. või 2016. aasta lõpus, kui USA presidendiks oli Barack Obama ja asepresidendiks Joe Biden, CHSi Ukraina energiaettevõtte Burisma Holdingsi juhtkonnale.
Esimesel Ukrainas Burisma peakontoris toimunud kohtumisel arutas CHS Burisma juhtidega ettevõtte soovi osta Ameerika Ühendriikides 20–30 miljoni dollariga nafta- ja gaasiettevõte, kuna Burisma soovis USAs korraldada aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO).
Sellel kohtumisel osalesid CHS, Ostapenko, Burisma finantsjuht Vadim Požarski, Burisma tegevjuhi ja asutaja Mõkola Zlotševski tütar Karina Zlotševski ja tema abikaasa.
Kuna kohtumisel räägiti vene keeles, siis CHS kõigis vestlustes ei osalenud. Kohtumise käigus küsiti CHSilt, kas ta teab, kes on Burisma nõukogus. CHS vastas, et ei tea ja seejärel selgitati talle, et nõukogus on endine Poola president Aleksander Kwaśniewski ja Joe Bideni poeg Hunter Biden.
Požarski selgitas, et Kwaśniewski on nõukogus, kuna tema kontaktide kaudu saab Burisma Euroopas sõlmida nafta- ja gaasi tarnimise lepinguid ning Hunter Biden "kaitseb meid oma isa kaudu igasuguste probleemide eest".
CHS küsis, et miks Burismal on vaja USA ettevõtte ostmise juures tema abi, kui nende nõukogus on Hunter Biden? Požarski vastas, et noor Biden ei ole tark ja neil on vaja lisanõu. Seejärel arutati teemal, kas USA energiaettevõtte ostmine või mõne sellisega liitumine oleks mõistlik.
Kuu või kaks hiljem kohtusid CHS, Ostapenko ja Mõkola Zlotševski Austria pealinnas Viinis ühes kohvikus. Toona oli teatavaks saanud, et Ukraina prokuratuur ja riigi peaprokurör Viktor Šokin kahtlustavad Burismat rahapesus. Joe Biden – kes juhtis Obama valitsuses Ukraina afääre – oli teinud selleks ajaks avalduse, milles nimetas Šokinit korruptandiks ja nõudis tema vallandamist. Kui CHS osutas, et uurimine võib mõjuda USAs IPO korraldamisele kahjulikult, siis Zlotševski vastas, et "muretsemiseks pole põhjust, kuna Hunter ajab isa kaudu asjad korda".
CHS küsis Zlotševskilt, miks nad soovivad osta 20-30 miljoni dollari eest USA energiaettevõtte, kui IPO korraldamiseks saaksid nad ise asutada USA ettevõtte, mis oleks palju odavam, või osta mõne juba börsil noteeritud ettevõtte kesta. Burisma juht vastas, et seda soovitas teha Hunter Biden, kuna suurema ettevõtte toel, millel on USA nafta ja gaasiäris juba jalg maas, saab koguda börsilt palju rohkem raha. Zlotševski nimetas ka paari Texase osariigi ettevõtet, mille nimesid CHS ei mäletanud.
CHS avaldas arvamust, et Burismal oleks mõistlik palgata 50 000 dollari eest advokaadibüroo ja enne IPOt Ukraina kohtus asjad ära klaarida. Zlotševski vastas, et ta ei saa seda teha, kuna neil pole võimalik oma süütust tõestada.
Number 50 000 ajas Zlotševski mingil põhjusel naerma ja ta teatas, et "ühele Bidenile tuleb maksta viis (miljonit) ja teisele Bidenile viis (miljonit)". CHS selgitas, et toona polnud selge, kas need maksed olid juba tehtud.
CHS avaldas arvamust, et Bidenitega asja ajamine muudab olukorra keerulisemaks, neil pole kõnealuses ärivaldkonnas kogemusi ja Burismal oleks mõistlik "palgata mõni normaalne USA gaasi- ja naftasektori nõustaja".
Zlotševski kommenteeris, et "kuigi Hunter Biden on nii rumal, et isegi tema (Zlotševski) koer on temast targem", on Hunter Bidenit vaja hoida Burisma nõukogus "et kõik läheks hästi". CHS küsis, kas Joe või Hunter Biden on Zlotševskile öelnud, et Hunter Bideni töökoht Burismas peab jääma alles? Zlotševski vastas, et seda on talle öeldnud mõlemad Bidenid.
CHS kordas mõtet, et Burismal on mõistlikum oma probleemid lahendada ära ilma Bideniteta. Zlotševski vastas, et "muretsemiseks pole põhjust ja probleemid lahendatatakse ära". CHS leidis, et tema ei taha selles asjas Bidenite tõttu kaasa lüüa ja Burisma omanik vastas, et "juba on liiga hilja midagi muuta". CHSi sõnul sai ta asjast aru, et Bidenitele on juba Šokini "probleemi" lahendamise eest raha ära makstud.
Peatselt peale 2016. aasta USA presidendivalimisi, ajal kui Donald Trump tegeles võimu ülevõtmisega, pidas CHS maha konverentskõne Ostapenko ja Zlotševskiga. CHS uuris, mida Zlotševski arvab USA valimistulemustest. Too vastas, et pole üldse rahul. CHS uuris, et kas ta pole Bidenite seotuse pärast Burismaga mures? Zlotševski vastas, et ta ei tahtnud Bidenitele raha maksta, kuid "teda sunniti" seda tegema. CHS selgitas sinna juurde, et Zlotševski kasutas Bidenitele raha maksmise kohta sõna "получил", mis otsetõlkes tähendab "sain", samas vene kriminaalide slängis tähendab sõna "sunniti maksma". Zlotševski nentis, et Šokin oli selleks ajaks juba vallandatud, uurimine veel kestab ja keegi ei saa nende rahasuhetele Bidenitega jälile. CHS osutas, et ta loodab, et Zlotševskil on oma sõnade kinnituseks olemas tõendid, et teda sunniti Bidenitele raha maksma. Burisma omanik vastas, et tal on olemas selle kohta tekstisõnumid ja kõnede lindistused. CHS ütles, et Zlotševski peab vaatama, et need salvestused kuhugi ära ei kaoks.
Seejärel küsis Zlotševski CHSi käest, et kas ta saab teda aidata, kui Ukraina toonase presidendi Petro Porošenko režiim peaks tema suhtes midagi ette võtma? CHS vastas, et ta ei taha ennast sellistesse asjadesse segada.
2019. aastal kohtus CHS Ostapenkoga Londonis, et arutada erinevaid äriteemasid, mis ei puutunud Burismasse ega Zlotševskisse. Selle kohtumise ajal helistasid nad Zlotševskile, kes toona elas "kuskil Euroopas" ja viimane küsis, kas nad on lugenud uudiseid Bidenite ja Burisma uurimiste kohta. Kui CHS osutas, et Zlotševskil võib tulla probleeme Bidenitele tehtud kahtlaste rahaülekannete selgitamisega, siis too vastas, et ta ei saatnud "tähtsale ninale" (CHSi kinnitusel käis jutt Joe Bidenist) raha otse ja uurijatel kulub kümme aastat, enne kui nad raha liikumise välja selgitavad. CHS pakkus seejärel Zlotševskile välja, et kui ta tahab sellel teemal mõne inimesega USA valitsuses rääkida, siis ta võib nad kokku viia.
CHS nendib oma aruandes samas, et Požarski ja Zlotševski kiitlemise juures, kuidas nad palkasid Hunter Bideni ja maksid raha Joe Bidenile, tuleb arvestada ka asjaoluga, et kunagi NSVLi kuulunud riikide ärimeeste seas on tavaline, et kiideldakse ja näidatakse asju suuremana kui need tegelikult on. Samuti on tema sõnul Venemaal ja Ukrainas äärmiselt tavaline, et ettevõtted maksavad erinevatele valitsuse ametnikele regulaarselt altkäemaksu. CHSi sõnul on Venemaa ja Ukraina ettevõtete eelarvetes rida "подмазать", mis tähendab "õlitama, libestama või "et asjad sujuksid" ja mis tähendab altkäemaksudeks mõeldud raha.
Hiljem täpsustas CHS FBIle, et Zlotševskil on 17 Bideneid puudutavat lindistust, kahel lindistusel räägitakse Joe Bidenist ja ülejäänutel ainult Hunter Bidenist. CHSi sõnul olid Zlotševskil olemas ka mingid dokumendid, mis tõestasid, et ta on Bidenitele Ukraina peaprokuröri vallandamise eest raha maksnud.
2020. aastal, kui FBI kõnealuse dokumendi kokku pani, töötas Ostapenko Volodõmõr Zelenskõi valitsuses ja ettevõttes BitFury, mis tegeles krüptovaluuta ja plokiahela äriga.
Toimetas Karol Kallas