Objektiivi “Fookuses” on riigikogus arutusele tulev loomakaitseseaduse muudatus, milles soovitakse keelustada karusloomade kasvatamine naha tootmise eesmärgil. Varro Vooglaid ja Markus Järvi räägivad, milline võiks olla konservatiivide positsioon antud küsimuses ning millistest filosoofilistest ja maailmavaatelistest eeldustest lähtudes peaksid konservatiivid loodus- ja loomakaitsesse suhtuma.   

Parasjagu arutab riigikogu karusloomafarmide keelustamise eelnõud, millega soovitakse loomakaitseseaduse 4. paragrahvi lisada lõigu, millega soovitakse keelata loomade pidamine karusnaha tootmise eesmärgil: “Keelatud on loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes voi peamiselt karusnaha tootmise eesmärgi,” sedastab eelnõu tekst.

Saates “Fookuses” eriväljaandes anname oma hinnangu konkreetsele eelnõule, ent vaatleme loodus- ja loomakaitse temaatikat laiemast kristlikust ja vasturevolutsioonilisest perspektiivist. Keskseks teesiks, millele traditsionalist ja vasturevolutsionäär peaks tuginema, on austus Looja poolt ellu kutsutud loodu vastu, mille hulka me ise kuulume.

Inimesele on antud vastutus kaitsta ja kasutada loodut heaperemehelikult ja austavalt ning igasugune loomapidamine peab lähtuma sellest põhimõttest. Veelgi enam, oluline oleks taastada elukultuur, mille keskseks osaks on austus sündimata inimelu vastu ning abortide vastasus. Selle teema vaikivad loomakaitsjad ja eelnõu algatajad kahjuks maha.

Taastada tuleks üleüldine austus looduse kui Looja poolt loodud terviku vastu. Sellise austuse juurde kuulub inimelu kaitse ning mündi teise poolena vastutus looduse eest.

Kuulake lisa saatest!