Põhiseaduse asjatundjate kogu tööst valminud raport, mis näeb ette presidendi valimiste protseduuri muutmist, räägib kõigest peale ühe olulise asja – rahva võimalusest valida endale riigipea. Presidendi otsevalimise teema kramplik vältimine on peaaegu et naljakas, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi saates "Fookuses".
Poolteist aastat koos käinud põhiseaduse asjatundjate kogu tuli eelmisel nädalal lagedale raportiga, mis näeb ette presidendi valimiste korra muudatusi. Muuhulgas leidsid mitmed Eesti riigiõiguse tippasjatundjad, et riigipea valimise ülesanne võiks edaspidi jääda ainult valimiskogule, mis koosneks riigikogu liikmetest ja vähemalt kahest iga kohaliku omavalitsuse üksuse esindajast.
Praeguse viie aasta pikkuse ning maksimaalselt kahe järjestiklise ametiaja asemel lubaks uus ettepanek seitsmeaastast, kuid ühekordset presidendi ametiaega.
"Ausalt öeldes jääb selline mulje, et poolteist aastat käidi koos, et mõelda välja ettekäändeid mitte anda rahvale tagasi õigust riigipea valimisteks, nagu see oli ette nähtud 1933. aasta Eesti Vabariigi põhiseaduses," kommenteerib Varro Vooglaid.
"Üks raporti baasprintsiip on kindel: muudetagu presidendi valimiste korda ükskõik kuidas, ent presidendi otsevalimiste sisseseadmist ja taastamist ei tohi mitte mingil tingimusel isegi ähmase võimalusena lauale jätta," võtab Markus Järvi raporti sõnumi kokku.
Saates räägime ka keskerakonna presidendi otsevalimist taotlevatest eelnõudest, mis kõik on läbi kukkunud – viimati selle pärast, et peaministriparteiks saanud koalitsioonierakonnana võttis keskerakond presidendi otsevalimise eelnõult oma hääled tagasi ning taganenes samal ajal ka paljudest teistest opositsioonis väljendatud õigetest seisukohtadest.
Vaadake lisa saatest!