
Korporatistliku meedia tuntud välispoliitika väljaande Foreign Policy asetoimetaja Amelia Lester vahendab ühismeedias nelja välispoliitika asjatundja nägemusi, miks Ameerika Ühendriikide president Donald Trump soovib Ukraina rahu.
Esmaspäeval (24.03.2025) kohtusid Saudi Araabias Venemaa ja Ameerika Ühendriikide ametnikud ning arutasid Ukraina tulevikku. Kõnelustevoor keskendus Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi piiratud relvarahu ettepanekule, mis võib sisaldada järeleandmisi Ukraina kaitsmise osas.
Endine Ühendkuningriigi Venemaa saadik Laurie Bristow kirjutab, et tegemist on "klassikalise Kremli taktikaga". "Tekita probleem ja nõua selle lahendmise eest hüvitust." Bristow jätkab praktiliste nõuannetega, kuidas vältida president Vladimir Putini poolt täiustatud Venemaa mängureeglite küüsi langemist. Milline on olulisim soovitus? "Kremlil ei tohi lubada kontrollida läbirääkimiste ajastust ja sisu."
Kuid sedasi Trump täpselt teeb kui kuulutab, et soovib rahu "niipea kui võimalik," rääkis endine Hispaania välisminister Arancha González Laya Foreign Policy peatoimetajale Ravi Agrawalile, lisades sinna juurde, mida Euroopa peaks järgmisena ette võtma. [Relvastama Ukrainat ja andma Venemaa külmutatud varad ära Ukrainale.] "Ma sooviksin, et Ameerika Ühendriigid ei jätaks muljet kiirustamisest. Kiirustamise väljanäitamine annab Venemaale julgust juurde."
Edward Lucas kirjutab, et Putini lähenemises Ukraina rahukõnelustele pole Trumpi ajakava ainuke asi, mis talle meeldib. "Öelge üks asi, mida Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on peale ametisse asumist teinud, mis poleks Putinile meeldinud? Täielik vaikus." Lucas siiski kahtleb teoorias, nagu Trump oleks sõna otseses mõttes Venemaa agent ja pakub välja, et "tõenäolisem ja lihtsam seletus on selline, et Trump ongi selline, nagu ta välja paistab: Vladimir Putini imetleja ja sellele lisaks metsikult ahne."
Harvard Kennedy Schooli professor Graham Allison pakub seevastu välja, et Trump üritab jõuda relvarahuni, kuna Ukraina jaoks on saabunud päriselt aeg, kus see on sunnitud "pidama hirmsaid, kuid jätkusuutlikke rahukõnelusi". Peale kõige muu, võtab Allison kokku, "kui saavutatakse kestev rahu, siis saab Ukraina loota, et seda ootab ees Lääne-Saksamaa, Lõuna-Korea ja Soome saatus ning riigist saab 21. sajandi ime".
Toimetas Karol Kallas