Hiljutises intervjuus väitis Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans, et Euroopa Liidul poleks rohelist kurssi, kui Rootsi teismeline aktivist Greta Thunberg poleks protestidega alustanud.
"Ta on kangelane. Absoluutselt. Meil ei oleks ilma temata ja tema Reeded Tulevikule (Fridays For Future; koolilaste kliima vastu võitlemise ettekäändel toimunud koolist puudumised) protestiaktsioonideta Euroopa kliimakurssi (European Green Deal)," vahendab Euronews.
Timmermans, kes vastutab Euroopa Komisjonis kliimakursi korraldamise eest, hoiatab lihtinimesi katastroofiliste tagajärgede eest, kui roheline üleminek peaks ebaõnnestuma.
"Meie jaoks on oluline selgitada oma kodanikele mitte ainult seda, kui palju üleminek maksab, vaid just seda, kui palju läheb maksma rohepöörde eiramine. Rohelise kursi ära jätmise ja oma käitumise mitte muutmise hind on tohutu ja sellega kaasnevad inimeste kannatused on mõõtmatud," jätkas rohetsaar.
"Loomulikult on uuele kursile üleminek keeruline, kuid me peame tagama, et see oleks õiglane. Me peame olema kindlad, et mitte kedagi ei jäeta maha."
Timmermans osales hiljuti Šotimaal Glasgows toimunud rahvusvahelisel kliimaüritusel COP26, mille tippsündmusteks olid Joe Bideni avalik "emissioonide eritamine", tähtsate osaliste kõnede saatel põõnamine ja prints Charlesi koperdamine.
COP26 tulemuseks oli nii nõder deklaratsioon, et eelnevalt kõlanud suurtest sõnadest ja lubadusest jäid järele ainult ürituse presidendi Alok Sharma "mul on väga kahju" ning pisarad. Eesmärgiks oli teha 2030. aastaks maailmas lõpp söe põletamisele, kuid rida riike eesotsas India ning Hiinaga saatsid sellise mõtte sinna, kuhu päike ei paista ja tuult väga palju ei puhu.
"Kliimakonverentsidel on kokkuleppe saavutamine alati keeruline. Sellel korral olid meie ambitsioonid märkimisväärselt suuremad kui paljud riigid seda ootasid," leidis Timmermans ja tema sõnul olid konverentsi viimased tunnid "emotsionaalsed".
"Sõnastus, mida kasutasid konverentsi juhtivad britid, oli teatud sütt kaevandavate riikide jaoks pisut liiast. Me pidime selle ümber sõnastama, jäädes samas väga ambitsioonikaks, kuid me pidime kasutama teatud erinevaid sõnu. Siiski, söe jaoks on "kiri seinal" [viide Piibli Taanieli raamatu kuningas Belsassari peo ajal ilmunud häda kuulutavale kirjale seinal] ja see on kõige tähtsam asi.
Glasgow kommünikees lubasid rikkad riigid mitmekordistada oma rahalist panust kliimaga võitlemisse ja aidata arengumaadel saada hakkama tõusvate temperatuuridega.
Mingitel "kolmandatel riikidel" tuli pähe mõte, et lääneriigid peaksid neile kliimamuutustega kaasnevate kahjude ja kaotuste eest maksma reparatsioone, kuid ühisavaldusse ei jõudnud sellest sõnagi.
Selliste reparatsioonide vastu olid nii Euroopa Liit kui Ameerika Ühendriigid, kuna see oleks seadnud nad meeletute rahaliste kohustuste lõa otsa. Väidetavalt on tänu tööstusrevolutsioonile ja sellele järgnenud teaduse ning tehnika arengule tänastes kliimamuutustes "süüdi" ainult rikkad tööstusriigid.
Timmermans põhjendas soovimatust kliimareparatsioone maksta sellega, et "mitte keegi ei tee kliima heaks rohkem" kui Euroopa Liit.
"Arenenud maailmas me oleme [kliimaga võitlemise vallas] juhtpositsioonil, aga me jätkuvalt peame tegema palju rohkem, sest [kliimamuutustega] kohanemise rahast rääkides on kõne all triljonid, mida läheb vaja, et valmistada planeet ette selleks, mis juba kliimamuutuste tõttu juhtub."
Hetkel on Euroopa Parlamendis ja 27 Euroopa Liidu liikmesriigi vahel käimas arutelu tohutu ulatusega seadustepaki, mida tuntakse nime all "vormis 55ks" (Fit For 55), üle, millega soovitakse enne käesoleva kümnendi lõppu kasvuhoonegaase vähendada 55 protsenti. See nõuab Euroopa Liidu liimesriikide majandustes määratuid ümberkorraldusi ja iga aasta vähemalt 520 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid.
EL kliimatsaar loodab, et enamus vormis 55ks kolmeteistkümnest seaduseettepanekust kinnitatakse liikmesriikide poolt enne järgmise aasta lõpus Egiptuses Šarm El-Šeikhis toimuvat COP27 kliimasõja nõupidamist.
"Meil on vaja teha ära veel väga palju tööd. Selleks ajaks [COP27-ks] ei saa vastu võetud küll kõik algatused, kuid ma loodan, et selleks ajaks oleme me jõudnud oma kliimateekonnal maani, kust pole enam võimalik tagasi pöörduda," jätkas kliimatsaar.
"Loodetavasti on meie kliimakavad teistele, nagu näiteks ameeriklastele, või jaapanlastele, elik hiinlastele, või indialastele eeskujuks. Me peame maailma endaga kaasa võtma. G20 on vastutav 80 protsendi maailma heitmete eest. Me peame tagama, et nad kõik käituvad õigesti," näeb Timmermans ennast maailma kliimasõja juhtrollis.
Üheks väljakutseks, mis Timmermansi ja tema kaaskomissaride ees seisab, on Euroopa Liidu rohelise taksonoomia koostamine, mis on avalike reeglite kogu, mis määrab ära, millised on jätkusuutlikud tegevused ja mis oleks liikemsriikide valitsustele ning eraettevõtetele juhiseks.
Euroopa Liidu täidesaatev võim on juba "roheliseks" määranud tuule-, päikese-, maasoojuse- ja vesiniku energiasektorid, kuid on viivitanud maagaasi ning tuumaenergia murukarva võõpamisega. Suuresti on selle taga liikmesriikide sügavad vastuolud. Prantsusmaa, kelle taga on suur hulk Vahe-Euroopa riike, soovib, et EL teeks roheliseks ka tuumaenergeetika, samas kui Saksamaa koondab enda selja taha tuumajaamade vastaseid.
Hiljutised signaalid Liidu ülemisest otsast lubavad siiski arvata, et mõlemast – nii maagaasist kui tuumast – saavad peatselt "jätkusuutlikud" energiaallikad. Mille vastu on juba kõva lärmi tõstnud keskkonnaorganisatsioonid, nimetades seda kliimakava "rohepesuks".
"Me peame aitama riikidel minna söelt üle taastuvatele energiaallikatele. Mõned riigid ei saa seda paraku ühe korraga teha ja selleks vajavad nad ülemineku energiaallikana maagaasi," kirjeldas Timmermans taksonoomia dilemmat.
"Aga me ei soovi, et [EL liikmesriigid] jääksid maagaasi juurde lukku. See saab olla ainult ajutine lahendus. Me tagame selle, et meie seadusandlus saab olema eesmärgipärane, et meil toimub neis riikides, kus seda on vaja, üleminek söelt maagaasi kaudu taastuvatele energiaallikatele."
Tuumaenergeetika kohta arvas Komisjoni asepresident, et selle hüveks on küll asjaolu, et sellega ei kaasne kasvuhoonegaase, kuid hoiatas selle kalli hinna eest.
"Tuumajaamade ehitamise hind ainult kasvab. Taastuvate energiaallikate ehitamise hind seevastu väheneb, väheneb dramaatiliselt," jätkas ta.
"Taastuvate energiaallikate investeeringuteks pole peaaegu üldse avalikku raha vaja. Küll aga nõuab tohutus koguses avalikku raha tuumaenergeetikasse investeerimine."
Hiljuti kirjutas Objektiiv paljastusest, kuidas Great Thunberg on ainult suure rahvusvahelise kommunikatsioonivõrgustiku esindusnägu, kes esitab teiste poolt valmis kirjutatud kliimasõja näitemängu.
Toimetas Karol Kallas