Fotograaf John Noltner Foto: www.holocaustedu.org

Ameerika Ühendriikide Florida osariigi Maitlandi linna holokausti muuseumis avati mustale kurjategijale George Floydile pühendatud näitus.

Holokausti mälestamise allikate ja hariduse keskus (The Holocaust Memorial Resource and Education Center) asutati 1981. aastal holokausti üle elanud Poola päritolu Tess White'i toetusel. Muuseum avati külastajatele 1986. aastal ja tegemist oli esimese USA kaguosa holokausti muuseumiga.

Eelmisel nädalal avati Maitlandi holokausti muuseumis uus näitus, mille nimi on "Juurides välja eelarvamusi: muutuste näod". "Peale George Floydi mõrva me tundsime, et meie muuseumis on vajalik tutvustada selle sündmuse tagajärgi," seisab näitust tutvustavas pressiteates.

Floyd sai politsei poolt kinni pidamisel õnnetul kombel surma käesoleva aasta 25. mail. Mõned päevad peale mustanahalise kurjategija surma võttis fotograaf John Noltner koha sisse ristmikul, kus Floyd surma sai ja hakkas inimestelt küsima: "Mida te tahate öelda"?

Näitusele "on üles pandud 45 mustvalget fotot, mis kirjeldavad küsitletud inimeste võimsaid emotsioone ja mõtteid seoses rassismiga," seisab tutvustuses.

"Maailm on keeruline. Ajaloolised haavad on sügavad. Tänase tulise retoorika ajal oleme me unustanud [teisi] kuulata. Ma loodan, et nende lugude ja nägude kaudu võite te mõista tänase päeva sündmusi uuel viisil," selgitab Noltner oma pilte. "Ma loodan, et te saate esitada väljakutse mõnele oma eelarvmusele ja ma loodan, et te suudate näha inimkonda igas üksikus inimeses. Kui ma teen inimesest pilti – hoolimata sellest, kes nad on – püüan ma edastada lihtsat sõnumit: ma näen teid. Ma kuulen teid. Te olete tähtsad," jätkas fotograaf.

Floydi surma peale puhkesid üle maailma rassirahutused, märatsemine ja rüüstamised, mille kahju ainuüksi Ameerika Ühendriikides hinnatakse kuni kahele miljardile dollarile.

Ühe maailma tuntuima holokausti spetsialisti, Simon Wiesenthali keskuse juhi Efraim Zuroffi sõnul devalveerib näiteks holodomori võrdlemine holokaustiga natsikuritegude ohvrite mälestust.

Toimetas Karol Kallas