Pidades sõda väärteabega ja olles toime pannud edukad katsetused Ida-Euroopas, käivitab Google Saksamaal ulatusliku ennetava faktikontrolli kampaania.
Ennetava faktikontrolli (prebunking; ka "rumaluste ennetamine") eesmärgiks on suurendada inimeste vastupanuvõimet ilmavõrgus leviva väärteabe söövitavatele mõjudele, kirjutab uudisteaentuur AP.
Ennetava faktikontrolli (EF) tööriistadeks on lühikeste videote ja piltide seeriad, mis paljastavad levinud eksitavate väidete taga oleva tehnika. Videod hakkavad levima Saksamaal platvormidel, nagu Facebook, YouTube ja TikTok.
EFi meetodiks on inimeste õpetamine nägema väärväiteid enne kui nad nendega kokku puutuvad.
Google toob EFi ettekäändeks, et eksitavad väited võivad hoida inimese eemal Covidi vaktsiinisüstidest, nende abil saab levitada vaenulike jõudude propagandat, need võivad külvata usaldamatust demokraatlike institutsioonide vastu ja õhutada vägivalda.
EFiga kaasnevad suured väljakutsed. Ajakirjanike faktikontroll on küll tõhus, aga see on töömahukas ja ei veena inimesi, kes nagunii ei usalda korporatiivset ajakirjandust. Tehnoloogiaettevõtete sisu modereerimine on teine lähenemine, kuid see suunab väärteabe ainult mujale ja toob kaasa süüdistused tsensuuris ning kallutatuses.
EFi videoid on samas suhteliselt kerge ja odav toota ning need jõuavad tuntud platvormide kaudu miljonite inimesteni. Samuti väldivad need täielikult poliitilisi väljakutseid, kuna ei keskendu väärväidete teemadele – mis tihti kujutavad endast kultuurilisi piksevardaid –, vaid tegelevad tehnikatega, mis teevad kiirelt leviva väärteabe nii nakkavaks.
Sellisteks tehnikateks on näiteks hirmu külvamine, valed võrdlused, liialdamine ja konteksti puudus. Olgu teemaks Covid-19, sisseränne, kliimamuutused või valimised ja eksitavad väited toetuvad kas ühele või mitmele neist tehnikatest, mille eesmärgiks on tunnete ärakasutamine ja kriitilise mõtlemise lühisesse ajamine.
Google EFi polügonideks olid Poola, Tšehhi ja Slovakkia. Videotega lahati Ukraina põgenike kohta käivate valeväidete taga olevaid tehnoloogiaid.
Neid videosid vaadati erinevatel platvormidel 38 miljonit korda. Programmis kaasa löövad teadlased leidsid, et videosid näinud inimesed tundsid väärteabe tehnikad hõlpsamalt ära ja ei levitanud väärteavet edasi, erinevalt nendest inimestest, kes neid näinud ei olnud.
Viidatud EFi pilootprojekt oli seni kõige suurem ja see toetab koosmeelt EFi teooria osas.
"Tehnoloogiaettevõtetele meeldib EFi käsitusviis, kuna sellega saab vältida kergesti politiseeritavaid tundlikke teemasid," leiab üks EFi teooria juhtivaid eksperte, Cambridge'i Ülikooli professor Sander van der Linden.
EFiga kaasnevad omad väljakutsed. Videote mõju aja jooksul kahaneb, mis nõuab nende võimendamist uute videotega. Samuti peavad videod olema tehtud piisavalt hästi, et need kütkestaksid vaatajat, neid peab kohandama erinevatesse keeltesse, sobivaks erinevatele kultuuridele ja rahvusrühmadele. Nagu ka Covidi süstidega, ei ole need kõigi jaoks sada protsenti tõhusad.
Katsetuste käigus leiti, et EFi mõju varieerus riigiti. Kõige paremini läks sellega Poolas, kuid Slovakkias polnud EFil pea mingisugust tuvastatavat tulemust. Põhjuseks arvatakse olevat, et videod tõlgiti lihtsalt slovaki keelde, mitte ei loodud neid kohaliku vaatajaskonna jaoks.
Samas arvatakse, et kui EF panna kokku korporatiivse ajakirjanduse, sisu modereerimise ja muude väärteabega sõdimise viisidega, siis võib ennetav faktikontroll aidata saavutada väärteabe suhtes karjaimmuunsuse.
Van der Linden arvab: "Väärteabest võib mõelda kui viirusest. See levib. See varitseb inimesi. See paneb inimesed teatud viisidel tegutsema. Mõnel inimesel tekivad sümptomid, mõnel mitte. Seega kui väärteave levib nagu viirus, siis võib-olla me suudame mõelda selle vastu välja ka vaktsiini."
Toimetas Karol Kallas