Nii Euroopa Parlamendi liige Igor Gräzin kui ka info- ja internetivabaduse aktivist Märt Põder kinnitasid Objektiivile antud intervjuus, et nn autoriõiguse direktiiv, mis sai üleeile Euroopa Parlamendi heakskiidu, kätkeb endas väga tõsiseid ohte, mida eitades on ühiskonda selgelt eksitatud.
Teisipäeval Euroopa Parlamendis heakskiidu saanud Euroopa Liidu digitaalse ühisturu autoriõiguste direktiivi pärast on nii Gräzini kui ka Põdra sõnul põhjust tõsist muret tunda, kuna see mõjub internetivabadusele hävitavalt ja kujutab endast reaalset ohtu ka sõnavabadusele, sillutades teed tehisintellektil baseeruva tsensuuri sisseseadmisele.
Gräzin juhtis muu hulgas tähelepanu tõsiasjale, et direktiivi läbi surudes on pidevalt hoidutud tegelike probleemide tunnistamisest ja nende arutamisest ning et direktiivi vastuvõtmiseks esitatud põhjendused on pigem formaalsed kui sisulised.
Põder toonitas aga, et internetivabadusele hävitav direktiiv suruti läbi ulatusliku valeinfokampaania abil, kusjuures ka Eesti suuremate väljaannete kaudu levinud valeinfot väljastas koguni Euroopa Komisjon, vägagi tõenäoliselt teadlikult.
Direktiivi lõpphääletusel oli Eesti eurosaadikutest selle poolt ainsana Tunne-Väldo Kelam. Vastu hääletasid Yana Toom, Igor Gräzin ja Ivari Padar. Urmas Paet otsustas aga jääda erapooletuks ning Indrek Tarand hääletusel ei osalenud. Kokku toetas direktiivi 348 eurosaadikut, vastu oli 274 ja erapooletuks jäi 36.
Seejuures pälvis direktiivi kõige problemaatilisem osa ehk artikkel 17, milles sätestatud kohustuste täitmine ei ole võimalik muidu kui automatiseeritud filtrite sisseseadmise teel, Euroopa Parlamendi toetuse ülimalt napilt, häältega 317:312.
Euroopa Liidu õigusloome suunda on Eesti elanikel võimalik kujundada 26. mail toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel, selgitades oma esindajatele ning kandidaatidele vajadust seista meie ühise vabaduse eest ühtviisi nii Internetis kui ka väljaspool seda.
Toimetas Varro Vooglaid
Wikimedia: internetivabadust hävitav direktiiv suruti läbi valeliku infokampaania abil