Wikimedia: internetivabadust hävitav direktiiv suruti läbi valeliku infokampaania abil

Euroopa Parlamendi saadikud hääletamas Euroopa Liidu digitaalse ühisturu autoriõigsute direktiivi üle, 26. märtsil 2019 Strasbourgis. Foto: Scanpix

MTÜ Wikimedia väljendab oma pressiteates muret eile Euroopa Parlamendis vastu võetud Euroopa Liidu digitaalse ühisturu autoriõiguste direktiivi pärast, mis mõjub nende hinnangul internetivabadusele hävitavalt ning on vastuolus põhiõigustega.

Eile, 26. märtsil 2019, kinnitas Euroopa Parlament häältega 348:274 direktiivi autoriõigusest digitaalsel ühtsel turul. Direktiiviteksti parandusi ei tehtud.

“Internetivabadusele hävitav direktiiv suruti läbi ulatusliku valeinfokampaania abil, eirates nii komisjoni enda kui sõltumatute uuringute tulemusi ning eri institutsioonide, sh rahvusvaheliste organisatsioonide ekspertide hoiatusi,” tõdes MTÜ Wikimedia Eesti esimees Eva Lepik.

“Kuna direktiiv on vastuolus põhiõigustega ning praktikas jõustamatu, võib hoolimata hääletuse tulemusest eeldada, et vastuseis sellele jätkub kohtutes ning liikmesriikide seadusandjate poolt. Kui arusaamine direktiivi tegelikest mõjudest jõuab ka Eesti netiettevõtjateni, tuleb tagajärgedele mõtlema hakata ka meie valitsusel.”

Direktiivi, mille ametlik eesmärk on edendada digitaalset ühtset turgu ning aidata loovisikutel teenida õiglast tasu, algatasid 2016. aastal Euroopa Komisjonis Günther Oettinger ja Andrus Ansip. Enim vaidlusi tekitasid selles kolm punkti: teksti lõppversiooni artiklites 3 ja 4 sisalduvad uued andmekaeve reeglid, artiklis 15 (varem artikkel 11) kehtestatavad täiendavad õigused meediakirjastustele ning artiklis 17 (varem artikkel 13) peituv kohustus veebiplatvormidele kasutajasisu massiliseks filtreerimiseks.

Direktiivi kritiseerijate sõnul ei täida see seatud eesmärke ning tooks jõustamisel kaasa digitaalse keskkonna vaesestumise ja kehtestaks tsensuuri. Ehkki artikkel 17 lõpptekst automaatset filtreerimist otsesõnu ei maini, on kasutajate massiline jälgimine võimatu automatiseeritud vahendite ehk robotfiltriteta. Tänapäeval olemasolev filtrite tehnoloogia toimib vigadega ning vastutuse delegeerimine üleslaaditava sisu eest platvormidele kallutab neid trahvide ja nõuete vältimiseks eemaldama ka legaalset sisu. Artikkel 15 piirab uudiselinkide levikut internetis ning artiklid 3 ja 4 halvendavad märkimisväärselt Euroopa IT-sektori positsiooni rahvusvahelises konkurentsis. Nii on poliitikud andnud järjekordse hoobi Euroopa majandusele ja sõnavabadusele.

Ehkki direktiivi lõppversiooni lisati erand Vikipeedia tarbeks, on vikipedistid poliitikutele korduvalt selgitanud, et veebikeskkonna vaesustumine ja teabe vaba liikumise piiramine mõjutavad vältimatult ka veebientsüklopeedia infosisendit, nii nagu ka kogu Euroopa avaliku ühiskondliku debati taset ja poliitilisi protsesse. Samuti suureneb Vikipeedia kaastööliste juriidiline koormus seoses vajadusega kaitsta entsüklopeedilise sisu taaskasutajaid automaatfiltrite omavoli eest väljaspool Vikipeediat.

Esitatud paranduste läbihääletamist toetasid Eesti saadikutest Yana Toom, Igor Gräzin, Ivari Padar, Indrek Tarand, paranduste ignoreerimist pooldas Tunne-Väldo Kelam. Erapooletuks jäi Urmas Paet. Hääletuse kogutulem oli 317:312.

Direktiivi lõpphääletusel oli poolt ainsana Kelam. Vastu hääletasid Toom, Gräzin ja Padar. Endiselt jäi seisukoha puudumisele truuks Urmas Paet. Kokku toetas direktiivi 348 eurosaadikut, vastu oli 274 ja erapooletuks jäi 36.

Ees seisab autoriõiguse direktiivi kinnitamine Euroopa Liidu Nõukogus 9. aprillil, mis tõenäoliselt kujuneb formaalseks. Kui direktiivi jõustumist ei takista ELi liikmesriikide, ettevõtete ja kodanike algatatavad kohtuasjad, jääb liikmesriikidele selle ülevõtmiseks kohalikesse seadustesse tavapäraselt kaks aastat. Kuna autoriõiguse direktiiv võtab kasutusele mitmed õigusmõisted, mille sisu tekstis olulisel määral ei avata, sõltuvad uute reeglite praktilised tagajärjed suurel määral liikmesriikide seadusandjatest, Eesti puhul Riigikogu ametisse astuvast koosseisust ning ka järgnevate aastate vältel valitsusse kuuluvaist justiitsministreist.

MTÜ Wikimedia Eesti kutsub üles Eesti netiettevõtjaid ja platvorme tutvuma muutustega platvormi vastutuse põhimõttes, selle tagajärgedega veebiteenuste jaoks ja aegsasti olema valmis esitama oma ettepanekuid direktiivi halbade tagajärgede minimeerimiseks muudetud vastutuspõhimõtete jõustamisel.

Netikasutajatel soovitab MTÜ allkirjastada pöördumise Riigikogule, mille eesmärk on panna valitsus kinni pidama Euroopa Nõukogu vastuvõetud netikasutajate õiguste soovitustest, mida Eesti seadusandja peab käsitlema Euroopa Liidu ning kohaliku õiguse allikana.

Euroopa Liidu õigusloome suunda on Eesti elanikel võimalik kujundada 26. mail toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel, selgitades oma esindajatele ning kandidaatidele vajadust seista meie ühise vabaduse eest ühtviisi nii Internetis kui ka väljaspool seda. Vabadust rünnanud poliitikud eesotsas Andrus Ansipi ja Tunne Kelamiga peavad aga kandma reaalset poliitilist vastutust.

Lisateavet direktiivi, selle sünni ning võimaliku mõju kohta leiate siit.

Toimetas Martin Vaher

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!