Eesti valitsuse välisministri Margus Tsahkna sõnul peab Euroopa Liit alustama võimalikult ruttu liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz on jätkuvalt seisukohal, et Ukraina peatne liitumine Euroopa Liiduga ei tule kõne alla ja pakub selle asemel välja selleks kunagi võimaluse avava ühinemisleppe (assotsiatsioonilepingu) lahenduse.
Tsahkna aga arvab, et enne juunis toimuvat liidu ülemkogu peab Ukrainale avama kõik kuus liitumisläbirääkimiste peatükki, vahendab ERR.
Samamoodi tuleb Eesti 200 poliitiku sõnul enne ülemkogu alustada liitumisläbirääkimisi Moldovaga.
Ukraina ja Moldova liitumiseks liiduvabariikide perega avas välisministri sõnul ukse valitsuse vahetus Ungaris.
Tsahkna ei oska hinnata, kui kaua Liidu läbirääkimised Ukrainaga aega võtavad, kuna teema on väga poliitiline.
Tsahknaga on Ukraina Liiduga võimalikult kiire ühinemise osas ühel meelel riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Aastast 2000 liiduga ühinemist plaaninud Serbia president Aleksandar Vučić arvas hiljuti Ukraina liitumise kohta:
"Hetkel käivad Euroopa Liidus arutelud Ukrainale täisliikmelisuse andmise teemal. Serbia pole sellele vastu – kui olla otsekohene. Kuid koos sellega tõstatub küsimus: millised [Ukraina] piirkonnad Liiduga ühinevad? Ja kas see tähendab, et Liit on valmis nende piirkondade eest [Venemaaga] sõdima?"
Samasuguse küsimuse võib esitada Transnistria piirkondlike arengute tõttu Moldova liitumise kohta.
Kui Balti riigid ja põhjamaad on Ukraina liitumise osas Euroopa Liiduga meelestatud vabameelsemalt, siis suurem osa liiduvabariikidest pole küll liitumise vastu, kuid arvavad, et liitumiskõneluste alustamiseks peab riik esmalt täitma selleks vajalikud eeldused.
Toimetas Karol Kallas