Gröönimaa peaministri Múte Bourup Egede sõnul "on aeg astuda järgmine samm" ja maailma suurimast saarest peab saama iseseisev riik.
Esimesel jaanuaril üllitatud uue aasta pöördumises rõhutas Egede esimese asjana Taanist sõltumatut "koostööd" teiste riikidega:
"Nüüd on meie riigi jaoks käes aeg astuda järgmine samm. Teiste maailma riikide viisil tuleb meil kõrvaldada takistused koostööks – mida võib kirjeldada koloniaalperioodi ahelatena – ja liikuda edasi.
Ajalugu ja tänase päeva olukorrad näitavad, et meie koostöö Taani Kuningriigiga ei ole toonud kaasa täielikku võrdsust ja kui Gröönimaa jätkab Taani põhiseadusega, siis pole võrdset koostööd võimalik arendada.
Käes on aeg astuda samm ja kujundada ise oma tulevik, otsustada, kellega me teeme lähedast koostööd ja kellega sõlmime kaubandussidemeid. Hetkel suunab Gröönimaa koostööd teiste riikidega ja kaubandussuhteid Taani ja see ei saa nii jätkuda…"
Gröönimaa parlament (Inatsisartut) ja omavalitsus (Naalakkersuisut) on viimastel aastatel koostanud võimaliku iseseisvumise tarbeks Gröönimaa põhiseadust, mida nähakse iseseisvumise alusena.
Gröönimaa iseseisvumispüüdlustele annavad voli juurde saare omavalitsusseadusesse kirjutatud täiendused, mis lubavad iseseisvumist.
Olulise asjaoluna võib ära märkida, et Gröönimaa astus koos Taaniga küll 1973. aastal Euroopa Liitu, kuid 1985. aastal otsustas liiduvabariikide hulgast lahkuda.
56 000 elanikuga Gröönimaa sisemajanduse kogutoodang oli 2021. aastal 3,14 miljardit eurot. Taani toetuse osa on sellest on 20 protsenti, mis omavalitsuse eelarvest moodustab üle poole. Taani toetuse suurus vaadatakse üle juhul kui Gröönimaa hakkab teenima tulu maavarade kaevandamiselt.
Gröönimaal on tuvastatud ühed maailma suurimad haruldaste muldmetallide ja teiste mineraalide varud, millele ihuvad hammast nii Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid kui Hiina Rahvavabariik. Eriti viimane. Lisaks on Gröönimaal järjest suurem tähtsus maailma mereteede võrgustikus ja Hiina RV-l on ootamas "jäise siiditee" programm. 2024. aastal avati pealinna Nuuki lähistel sõjaväelennuväljast ümber ehitatud rahvusvaheline lennujaam.
Gröönimaa ühiskond paistab olevat üpris korrumpeerunud klanni- või suguharude kogukond, mida võimendab Taani raha. Vohab onupojapoliitika, ostetakse hääli, kaubeldakse kalastuslubadega ja suureneb nii seaduslike kui ebaseaduslike mõnuainete kasutamine. Eriti segane on olukord Gröönimaa hariduse ja teadusvallas. Kohalike arvajate sõnul on kõiges süüdi eurotsentrililine ja patriarhaalne mõtteviis ning Taani kolonialism.
2024. aasta 22. detsembril teatas Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, et tema juhitava riigi julgeoleku jaoks on "absoluutselt vajalik" Gröönimaa kaasamine USA koosseisu.
Egede leidis selle peale, et "Gröönimaa pole müügiks". Taani valitsus omakorda otsustas peale Trumpi sõnavõttu panustada Gröönimaa turvalisusesse patrulllaevade, F-35 hävitajate ja eriüksuslaste koerarakendite näol poolteist miljardit eurot.
Geopoliitiline taust
Loodusvarade poolest rikkast Aafrikast on kujunemas Hiina RV korruptsiooni eksportimise ja kohaliku kõlberüüste ärakasutamise tõttu agressiivsele majanduspoliitikale ning rahvusvaheliste elik läänelike normide suhtes hoolimatu "Hiina RV manner". See omakorda väljendub Hiina RV geopoliitilise mõju suurenemises.
"Kollektiivne lääs" on seni väga valulikult suhtunud nii Ukraina, Gruusia, Moldova kui Rumeenia arengutesse, mis võivad viia riigid "ühtsest nägemusest" eemale. Objektiiv on lisaks järjepidevalt kirjutanud, kui ebaõiglaselt, ebademokraatlikult ja kõiki õigusriigi põhimõtteid eirates käitutakse Ungariga, kuna riigi rahva demokraatlikud valikud ei kattu "kõrgemate jõudude" tahtega.
Euroopa Liidu ja koos sellega Taani geopoliitiline kaal muutub eelkõige Brüsselist juhitud vabariikide liidu enda pingutuste ning valikute tõttu järjest olematumaks.
Toimetas Karol Kallas