Foto: Hippopx

Haridus ja teadusministeeriumi allasutus Haridus ja noorteamet, mida rahastatakse riigieelarvest, tegeleb õigete “väärtuste” selgitamise sildi all alaealiste laste seas pahemäärmuslike vaadete levitamisega, leiab Karol Kallas.

Haridus- ja teadusministeeriumi allasutuse Haridus- ja noorteameti hallatava noorteinfoportaali Teeviit peaekspert Kristina Samra saatis reedel 4. detsembril Eesti koolide õpetajatele kirja sooviga, et need lülitaksid 7. kuni 12. klassi õppeprogrammi ilmavõrguseminari “Minu väärtused VS ühiskonna väärtused – kas oleme õigel teel?”.

Alaealistele lastele suunatud kõnekoosoleku viivad Teeviidas läbi sotsiaaldemokraadist Euroopa parlamendi saadik Marina Kaljurand, Eesti Inimõiguste Keskuse jurist Juliana Ponomarjova ja tehnoloogiatudengite organisatsiooni BEST liige Ott Kaarel Kõiva.

Samra saadetud kirjas seisab muuhulgas: “Antud teemapüstitus tõstab noorte üldpädevusi ning annab tuge väärtuskasvatusele ja minapildile.” 

“Põnevad” on veebinaril esitatavad küsimusedki: “Veebinaril saab vastused: Kui palju erinevad väärtused generatsioonide erinevuse tõttu? Mis on ühiskonnas praegu valesti? Mis hetkest me kuritarvitame sõnavabadust, kui me tahame enda väärtusi esile tuua? Milline on noorte roll tänaste ja homsete küsimuste lahendamisel nii Eestis kui Euroopa Liidus laiemalt?” 

Samra soovitab materjali jagada, korraldada seminari ühisvaatmine ja käsitelda Kaljuranna ja Ponomarjova öeldut ainetundides.

Esinejate näol on tegemist põhimõtteliste loomuliku abielu vastaste ja “abieluvõrdsuse” – st kõik võivad, olenemata soost, kõigiga abielluda ja riigi ees on tegemist “võrdse” institutsiooniga – toetajatega.

Samra kirjas/kõnekoosoleku tutvustuse ridade vahele on kirjutatud rohkem kui tekstis endas ja kirjutatud sõnad tähendav kindlasti muud, kui nende loomulik tähendus: 

“Antud teemapüstitus tõstab noorte üldpädevusi ning annab tuge väärtuskasvatusele ja minapidile.” Teise sõnadega lahti kirjutades: kõik see, mida Kaljurand ja Ponomarjova arvavad “väärtustest”, parandab noorte teadmisi maailma kohta (nn “üldpädevused”), õpetab lastele ühiskonnas “õigeks” peetavaid ja tunnustatud “väärtuseid” ning parandab nende enesehinnangut.

Järgnev lõik on eriti küüniline: “Veebinaril saab vastused: Kui palju erinevad väärtused generatsioonide erinevuse tõttu? Mis on ühiskonnas praegu valesti? Mis hetkest me kuritarvitame sõnavabadust, kui me tahame enda väärtusi esile tuua? Milline on noorte roll tänaste ja homsete küsimuste lahendamisel nii Eestis kui Euroopa Liidus laiemalt?”

Küsimus põlvkondade erinevate väärtuste kohta osutab üheselt, et Haridus- ja teadusministeerum ja selle allasutus Haridus- ja noorteamet on veendunud, et tänaste Eesti teismeliste – mis on lapse arenguperioodis üks “õrnemaid” igasid – laste ja nende vanemate väärtuste vahel on märgatav lõhe, mille peab sügavamaks raiuma.

Küsimusega, mis on ühiskonnas täna valesti, osutatakse, et ühiskonnas on “asjad” täna valesti ja need tuleb “ära parandada”.

“Sõnavabaduse kuritarvitamine” osutab, et üheks “õigeks väärtuseks” on “vihakõne” kriminaliseerimine.

“Noorte rolli” puhul tuleb paratamatult meelde vene kommunistide punaimpeeriumi ühe lastele peale surutud puusliku Pavlik Morozovi müüt. Samuti meenuvad koolikorra kirjeldused George Orwelli raamatust “1984”, Aldous Huxley “Heast Uuest Ilmast” ja telekanali SYFY seriaalist “Incorporated”. Mida kõike tehakse täna maksumaksja raha eest Eesti Vabariigis.

Loomulikult peab laps koolis õppima tundma, et maailm on mitmekülgne paik ja see püsib ning areneb ideede ja ideoloogiate konkurentsis. Kuid nagu iga konkurents, peab ideede-ideoloogiate oma olema õiglane. Antud seminar toetab paraku ainult ühte ja äärmuslikult pahempoolset ideoloogiat. Avalikkusele pea tundmatu Kõiva asemel oleks olnud õiglane kutsuda esinema ka mõni loomulikku perekonna ning konservatiivseid väärtuseid kalliks pidava parema maailmavaatega pisut tuntuma inimese.

Seda enam, et Teeviit kuulutab oma tutvustuses: “Teeviit vahendab noortele vajalikku ja neile suunatud infot noortepärasel viisil ning kujul arvestades noorte huve ja nende seas levinud trende. Noorteinfo on vahetult kättesaadav, kallutamata, usaldusväärne ja kontrollitud, järjepidevalt uuenev ja arenev, noortepärases sõnastuses ja vormis, noortele sobival viisil ja kujul, ollakse kursis uuemate trendidega.” Selliste väidete peale jääb ainult küsida, et kui küüniline võib üks organisatsioon olla ja mis on Kaljuranna või Ponomarjova seisukohtades “kallutamata, tasakaalustatud ning usaldusväärne”? Abieluvõrdsus? Õigus abordile? Kriitilisse rassiteooriasse uskumine? Massiimmigratsiooni toetamise kaudu inimkaubanduse mahitamine? Õigus maksumaksja raha eest teha ennast libasooliseks? Säherdune enesetutvustus on tüüpiline “1984” Partei uuskeel, kus “sõda on rahu” ja orjus tähendab vabadust.

Järgnevalt üks Orwelli tsitaat “1984-st”: “Winstonile olid vastumeelsed peaaegu kõik naised, eriti aga noored ning nägusad. Just naised, ja eeskätt noored naised, olid Partei kõige fanaatilisemad pooldajad, loosungineelajad, vabatahtlikud nuhid ja ketserluse väljanuuskijad.”

Esimesel augustil käesoleval aastal tööle hakanud Haridus- ja noorteamet loodi SA Innove, SA Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Eesti Noorsootöö Keskuse ühendamisel. Ameti haldusalas on kokku kokku 376 töökohta, millest ainult 44 on meesterahvad, mida on vähem kui 12 protsenti.

Teeviida portaali haldavasse meeskonda kuulub seitse inimest, kellest ainult üks on meesterahvas. Seminaril osalemise üleskutse saatnud Samra on samuti Haridus- ja noorteameti Noortevaldkonna korraldamise osakonna töötaja, mida on ka kaks teist Teeviida meeskonna peaeksperti Kadri Koort ja Kaie Pranno. Ülejäänud neli inimest ameti töötajate nimekirjas ei kajastu.

Allakirjutanu ei hakanud kõigi Haridus- ja noorteameti töötajate vanuselist koostist välja uurima, kuid Teeviida kodulehelt vaatavad vastu noored nägusad neiud/naised…

“Minu väärtused vs ühiskonna väärtused – kas oleme õigel teel?” seminari näol on konkreetselt tegemist progressiusu kuulutamise üritusega. Eesti põhiseaduse 37. paragrahvi kolmas lõige ütleb, et “laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel”. Allkirjutanu põhiseaduslikke õiguseid on rikutud, sest tema tütar kuulub kõnealuse ürituse sihtgruppi ja keegi pole minu käest küsinud, mida ma sellisest ühte väravase palli taguvast ajupesust arvan. Mul pole midagi selle vastu, et mu laps saab teada, kes on Kaljurand ja Ponomarjova. Kuid ma olen vastu erapoolikule, üheülbalisele ja räigele laste ajupesule ning põlvkondade vahelise konflikti mahitamisele. 

Lisaks pole Ponomarjova tööandja Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) poolt müüdavate “inimõiguste” puhul mitte midagi tegemist loomulike inimõigustega, vaid väärastunud Hea Uue Ilma (HUI) ehitamise ühe projektiga, mille jaoks on inimõigused näiteks abort, abieluvõrdsus, massisisseränne ja ühiskonnas kriitilise rassiteooria alusel kaose külvamine. Need pole inimõigused, vaid inimväärlused. Lisaks on tõelises “1984” uuskeele vaimus EIK-i müüdavad “inimõigused” täidetud tähendustega, mida saab nimetada ainult inimväärusteks. Loomulikult peab mu laps samuti teada saama, mida kujutavad endast HUI ja EIK, kuid ma soovin, et sellise info edasiandmine toimuks ideede õiglases konkurentsis. Elik kui laste ette saadetakse mõni inimväärlane või paadunud sorts, on ainult õiglane kui nende vastas, samal üritusel, oleks kaks parema maailmavaatega inimest ja kõik saaksid kõneaega võrdses mahus.

Kõnealune probleem näitab, et Teeviit on progressistliku maailmavaatega laste ajude pesemise rünnakrühm, millel pole päris väärtuste, normaalse maailmapildi ja lapse enesehinnangu parandamisega midagi pistmist. Enesehinnagu parandamise eesmärk on laste suhtes eriti julm ja võigas, sest teeviitlaste – ilmselt siis ka Haridus ja Teadusministeeriumi ja Haridus ja noorteameti – arust saab hea enesehinnang lapsel olla ainult siis kui tal on ainult väga kindlalt piiritletud “väärtused”, mida peavad “õigeks” viidatud padusots ja inimväärlane.