Kohila vallavanem Heiki Hepner selgitab Objektiivile, miks Kohila vald kaebas Rail Balticu planeeringu kohtusse ning millised olid Rail Balticu Kohila valda läbiva trassi peamised kitsaskohad. 

Rail Balticu vastu kohtusse läinud Kohila vald on tänaseks kätte saanud ka kohtuotsuse. Kuigi Kohila vallavanem Heiki Hepner kinnitab, et kohtuotsust loomulikult aktsepteeritakse, annab ta mõista, et sellega ei saa siiski lõplikult rahule jääda.

"Kohtuotsus ütles põhimõtteliselt seda, et ilu peitub vaataja silmades ning nad ei lasku ekspertidega vaidlusesse – mõned võivad arvata nii-, teised naamoodi. Samas on selles olemas ka teatud plussid. Lõpuks ometi oli planeerija sunnitud teada andma, kuidas ta meie poolt tõstatatud küsimused lahendab ja need said ka fikseeritud kohtuotsuses," räägib Heiki Hepner.

Kohtuotsus ütles põhimõtteliselt seda, et ilu peitub vaataja silmades ning nad ei lasku ekspertidega vaidlusesse.

"Kui senini ainult räägiti, et probleemid pannakse projekti kirja ja lahendatakse projekteerimise käigus, siis nüüd palusime, et pange see kirja ja lähme sõpradena lahku. Paraku seda toona ei tehtud. Nüüd on meil aga mingigi dokument olemas. Loomulikult pole me selle trassivaliku üle õnnelikud ja näeme selles üha tõsisemaid probleeme, aga vähemalt üks alus edasi toimetamiseks on nüüd olemas," sõnab Hepner.

Millised olid Kohila valla peamised etteheited Rail Balticu trassivalikule?

"Seal oli kolm suurt etteheidet. Üks oli Kohila aleviga piirnev osa, kuhu peaks tulema kolm suurt viadukti. Me ütlesime, et istuks maha ja teeks vajaliku planeeringu ja projekteerimise, kus me lahendame tervikuna need kitsaskohad ja ka müraprobleemid. Selleni me ei jõudnud. Eks see ole nüüd lükkunud projekteerimise etappi. Tõsi, need kolm viadukti tulevad, ent me loodame, et saame müraprobleemi ikkagi lahendatud. Kohtuotsuses on ka viidatud, et projekteerimisel tuleb selleni jõuda," loetleb vallavanem.

Teiseks suureks teemaks on Heiki Hepneri sõnul Loone ökodukt. "See on tänaseni selgelt lahendamata. Ma ei saa olla rahul sellega, kui planeerijad ütlevad, et kui nemad juhivad loomad üle raudtee, siis nende roll sellega lõppeb. Loomad juhitakse üle raudtee otse maanteele ja see on arulage. Ükski terve mõistusega planeerija ei tohiks nii käituda," on Hepner veendunud.

"Meil on nüüd tulemas esimene kokkusaamine projekteerijaga. Meil oli ka septembris Raplas kokkusaamine omavalitsusjuhtide ja projekteerijaga, kus nad tutvustasid oma järgmisi samme. Ega nad ei tea isegi, kuidas seda teemat lahendada. On visatud õhku mõtted, mis oleksid eraldiseisvana tõsiseltvõetavad, aga kompleksis nad ei tööta ja see tähendab seda, et tegelik lahendus tuleb oluliselt kallim, kui nad seni on kavandanud. Seda ütlesin ma kaks aastat tagasi ja ka neli aastat tagasi. Siin pole mitte midagi uut avastatud. Me kuulsime ka nüüd, et teatud tööd lähevad kallimaks. No, see oli ammu-ammu teada," väljendab vallavanem oma kriitikat

Kolmanda suure murekohana mainib vallavanem Mälivere küla olukorda ja trassi absurdset planeerimist:

"Kui eelistatakse sisse langenud maja põlistalule, siis on see kahetsusväärne. Ma julgen öelda, et pole antud maksimumi sellega, et elukeskkonda ja looduskeskkonda parimal viisil säilitada ja hoida."

Kas need olid ka peamised põhjused, miks Kohila vald läks Rail Balticu vastu kohtusse?

"Jah, need olid peamised teemad," tunnistab Hepner.

"Kõigepealt polnud me rahul trassivalikuga ning ütlesime, et tegelikult ignoreerib see räigelt valla üldplaneeringut. Teine teema on see, et kui te olete juba sellise trassi valinud, siis te peate valima oma trassile ka sobivad lahendused. Teie pole aga neid lahendusi valinud ega kirja pannud. Pange planeeringusse kirja, kuidas te kavatsete neid probleeme lahendada," hüüatab vallavanem.

"Nüüd siis kohus sundis oma otsuses neid vastama ja me saime sealt vähemalt sellise viite, et need asjad lahendatakse projekteerimise käigus."

"See võimaldab seda, et enne kui need asjad pole lahendatud, on meil võimalik vaielda projekteerijatega ja taotleda ehitusloa andmata jätmist – vald siin ehitusluba ei anna, selle annavad teised instantsid. Ehk siin on jälle niimoodi, et tuleb olla hästi valvel ja kõva häälega sekkuda ja nõuda oma õigusi. Loodame, et saame sellega hakkama."

Heiki Hepneri hinnangul leidub aga veel üks probleem, mida senini pole esile tõstetud ja tajutud.

"See on karjääride teema. Nende kaudu jõuab kogemus, mida Rail Baltic tähendab ka nende inimesteni, kes jäävad trassist 20–30 kilomeetri kaugusesse. Kui sinu maja kõrvale tahetakse rajada 200-hektarine karjäär – uuringualaks on välja käidud isegi 300-hektarine karjäär –, siis see on hullumeelsus," on Kohila vallavanem veendunud.

Kui sinu maja kõrvale tahetakse rajada 200-hektarine karjäär – uuringualaks on välja käidud isegi 300-hektarine karjäär –, siis see on hullumeelsus!

"Mind häirib see, et valla üldplaneering on nende jaoks järjekordselt mitte midagi ütlev dokument. No milleks me neid asju siis teeme? Kohalik kogukond saab ju kokku ja lepib kokku. Kohila vald on näinud ka neid kohti, kus on võimalik kaevandada. Me oleme öelnud, et nendes piirkondades on kõige väiksem mõju looduskeskkonnale, kus sotsiaalne mõju on talutav, aga ise ollakse ikka targemad! Kui on kuskil küngas, siis tahetakse see üles kaevata. No see ei ole normaalne!"

Milline on Rail Balticu valmimise ajakava ja mis ajast võib Kohila inimene arvestada, et tema kodu lähedal lüüakse kopp mulda?

"Täpselt ei oska öelda, ent minu praeguste teadmiste kohaselt peaks 2019–2020 toimuma projekteerimine, 2021 võidakse välja kuulutada esimene ehitushange. Mis otsast nad ehitama hakkavad, seda veel täpselt ei teata. Kunagi oli plaan, et 2025–2026 võiksid rongid sõitma hakata," loetleb Heiki Hepner avalikkuseski läbi käinud daatumeid, ent kahtleb, kas Rail Balticuga selleni jõutakse.

Sellisel kujul ei saa Rail Balticu üle küll rõõmu tunda.

"Me oleme ju aru saanud, et tegelikult on ehitus kallimaks läinud ja projekteerimisega selgub ilmselt see tõsiasi, et planeeringutes oldi väga optimistlikud. Me ei tea ka täpselt seda, kuidas toimub Euroopa Liidu poolt rahastamine. See kõik on veel õhus ja kokkuvõtlikult ei oska prognoosida."

Lõpetuseks kinnitab Heiki Hepner, et Kohila rahvas pole raudteevaenulik, küll aga tuleb raudteed rajada ja kavandada arukalt ja mõistlikult, et seda oleks endal taskukohane üleval pidada ning see ei mõjutaks mõttetult elu- ja looduskeskkonda.

"Sellisel kujul ei saa Rail Balticu üle küll rõõmu tunda," tunnistab Hepner Objektiivile.