Ekspress kirjutas täna, et skandaali saatel pangandusest lahkunud Hannes Veskimäe asub tööle rahandusministeeriumi töörühmas, mis võtab luubi alla selle, kas pangad rahapesureeglite täitmise käigus väikeettevõtjaid ja tavakodanikke liigselt ei pitsita. Veskimäe ütles Objektiivile, et kuigi tema vahetu roll on üsna tehnilist laadi, on tegu siiski omamoodi sümboolse käiguga.
Veskimäe on Eesti panganduse "must lammas". Nordea panga ekstöötaja ja sealse ametiühingu kunagine usaldusisik lahkus pangast suure pauguga. Eriti halvad on Veskimäe suhted toonase Nordea juhi ja nüüd Luminor panka tüüriva Erkki Raasukesega. Nimelt pani Veskimäe 2018. aastal kokku ja riputas anonüümselt YouTube'i keskkonda 16-minutilise klipi Raasukese salavestluste ja skandaalsete ütlustega, mida viimane on hiljem nimetanud kontekstist välja rebitud sõnadeks.
Oma tööst Swedbankis 2008.-2009. aastate kriisi ajal on aga Veskimäe kirjutanud terve raamatu pealkirjaga "Vabariigi vaenlased", kus ta kirjeldab Rootsi pankureid sisuliselt kolonialistidena, kes kriisi ajal Eestis puhta töö tegid. Seega pole põhjust eeldada, et ka Swedbank tema persooni kõige soojemalt suhtuks.
Plaan küpses veebruaris
Veskimäe ütles Objektiivile, et kuigi ta suhtles Martin Helmega juba mullu, läks töörühma kaasamise osas jutt konkreetsemaks veebruaris. Plaani pidas Veskimäe Helme nõuniku Kersti Krachtiga.
Märtsi alguses vahendas Pealinn Helme arvamust, et pangad peaksid edaspidi rohkem põhjendama seda, kui nad ei soovi inimestele ja ettevõtetele kontosid avada või need sulgevad. Samuti oli ministeeriumis arutusel plaan luua nö finantsombudsmani institutsioon.
"Rahapesu vastase võitluse taustal oleme jõudnud kahjuks olukorda, kus meil on muutunud massiliseks kontode mitteavamine, sulgemine ja ülekannete mittetegemine – see on juba hakanud takistama Eesti ärikeskkonda ja tuleb kiiremas korras lahendada," rääkis minister toona.
Sellest arvamusartiklist saigi Veskimäe sõnul plaan poliitilise alguse. "Helme võttis sõna, et rahapesu tõkestamise protsess on hakanud väikeettevõtjaid ja eraisikuid mõjutama – reaalselt majandustegevust pärssima," rääkis ta.
Sümboolne, kuid mitte poliitiline?
Samas rõhutas Veskimäe, et tal endal ei ole nö poliitilist rolli. "Sisuliselt olen tehnilises rollis, "relee", kes teab ja tunneb pankade juhatuse liikmeid ka – mul on nende numbrid olemas. Lihtne minna intervjueerimisega appi," rääkis ta.
Tema sõnul saadavad pangad oma kirjalikud seisukohad ka Helme teisele nõunikule, maksuekspert Lasse Lehisele. Veskimäe roll on viia läbi näost-näkku intervjuud. "Et sensitiivsemalt ja kvalitatiivsemalt ka aru saada," rääkis ta.
Samas tõdes Veskimäe, et tema isiku töörühma kaasamine teatud määral märgiline siiski on. "Selles mõttes muidugi sümboolne, et oma raamatus olen dokumentalistika vormis tõsiseid probleeme käsitlenud. Ei võetud pankade lobisti töögruppi, vaid inimest, kes on teatud positsioonidel vastu. Pangavennad istuvad rootslaste lõa otsas, mina olen nagu Eesti kapitalistide või riigi huvi juures, vastaspoolel," rääkis ta.
Veskimäe kirjeldas ennast kui keinsisti ning tema sõnul jagab seda majandusfilosoofiat ka EKRE. Briti ökonomisti Keynes'i teooria pooldajad leiavad, et riik peaks majandusse sekkuma nii keskpankade rahapoliitika kui valitsuste fiskaalpoliitika läbi. Viimast, nö vastutsüklilist majanduse stimuleerimist on avalikult toetanud ka Martin Helme.
Veskimäe vastandas sellisele nägemusele näiteks Reformierakonna vaate, kelle juhtimisel teadupärast viimase kriisi ajal suuri kärpeid tehti. "Keynes ütles, et kuulge, te lasete selle liberaalse mudeliga koguaeg kotti, lõpuks tuleb revolutsioon. Stabiliseeriks süsteemi ära, et riik tuleb puhvriks," kirjeldas ta.
Veskimäe ei kartnud, et rahapesu teema võiks koroonakriisi valguses laualt maha kukkuda. "Uusn, et ministeeriumis on palju suuremaid ja olulisemaid asju ka, millega tegeleda, aga seda lubadust Helme nurka ei viska," sõnas ta. Veskimäe sõnul oli esialgu plaanis tööga valmis jõuda mai lõpuks, aga praegu on arusaadavatel põhjustel võimalik, et protsess võib veidi venida.