Hispaania parlament arutab hetkel seaduseelnõu üle, mis annaks kõikidele enne 2021. aasta novembrit riiki saabunud illegaalsetele immigrantidele alalise elamisloa.
Riigi 47,6 miljonist elanikust on umbes 5,5 miljonit Hispaanias resideeruvad välismaalased, nendest üle kolmandiku on Lõuna-Ameerika päritolu.
Kuigi Hispaania jääb hetkel veel illegaalsete immigrantide riiki jätmise protsessis tahapoole Prantsusmaast, Saksamaast, Rootsist ja Ühendkuningriigist, on riigi sotsialistlik valitsus tegemas jõupingutusi selle nimel, et riik kiirkorras segaelanikonnaga üle ujutada.
Pedro Sáncheze juhitud vasakpoolne valitsus tuli Hispaanias võimule 2018, pärast mida on riik olnud tunnistajaks hüppelisele illegaalsete immigrantide arvu kasvule. Selles osas liigub Hispaania praegu immigratsioonipoliitiliselt vastassuunaliselt Itaaliale, mille uus valitsus on töötamas selle nimel, et pöörata tagasi eelkäijate viljeletud liberaalset immigratsioonipoliitikat.
Itaalia eelmine valitsus võttis mais 2020 vastu otsuse legaliseerida riiki tunginud immigrantide massid. See manööver oli põhjustatud peamiselt majanduspoliitilistest kaalutlustest, mis kaalusid üles igasugused põliselanike eelistused. Otsuse taga oli peamiselt põllumajandusminister Teresa Bellanova, kelle prioriteediks oli katta COVIDi tõttu ära langenud Ida-Euroopa lihttööliste defitsiiti peamiselt Tuneesiast pärit immigrantidega.
2020 saabus Itaaliasse 34 000 illegaalset immigranti, tõustes aastaks 2021 67 000-ni ning ületades 2022 104 000ga saja tuhande piiri. Viimane näitaja on erakordne riigis, mille sündimus ulatub vaevu 400 000 vastsündinuni aastas. Need on näitajad, mida uue peaministri Giorgia Meloni poolt juhitud valitsus üritab tagasi pöörata.
Hispaania on aga liikumas ekstreemse avatud uste poliitika poole, olles võtnud menetlusse seaduseelnõu, mis näeks ette kõikidele enne 2021. novembrit riiki saabunud illegaalsetele immigrantidele elamisloa andmise. Juhul, kui eelnõu parlamendis läbi läheb, tähendaks see momentaanselt üle poole miljoni peamiselt Lõuna-Ameerika ja Aafrika päritolu immigrandi legaalseks residendiks tunnistamist.
Agenda taga on nii vasakpoolsete parteide kui ka suurte äriringkondade toetus. Hispaania riiklik ehitusettevõtete konföderatsioon on juba survestamas Madriidi keskvalitsust, et see jagaks viisad poolele miljonile immigrandile, kes oleksid valmis riigi ehitussektoris töötama. Asja teeb paradokssaalseks asjaolu, et Hispaanias on terve Euroopa Liidu kõige kõrgemad töötuse näitajad.
Hispaania ühe mõjuvõimsaima ajalehe El Pais hinnangul vajab Euroopa ühe madalaima sündimusega Hispaania, mille sündimuskordaja on kõigest 1,3 last naise kohta, järgneva 30 aasta jooksul üle 7 miljoni immigrandi, et riigi majanduslik heaolu võiks säilida.
Käesoleva aasta jaanuaris avaldas Hispaania meedia andmed, mille kohaselt enam kui kolmveerandis Hispaania regioonidest on tänase seisuga rohkem immigrante kui nimetatud regioonides sünnib igal aastal vastsündinuid.
Sarnaselt põhjanaabri Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni poliitiliste programmiga on ka Pedro Sáncheze valitsus võtnud selgesti strateegilise suuna Hispaania põliselanike järk-järgulise asendamisega kultuuriliselt eripalgeliste immigrantidega.
Toimetas Adrian Bachmann