Hispaania sotsialistidel oli võimalik moodustada valitsus ainult Baskimaa ja Kataloonia eraldumismeelsetega sõlmitud põhiseaduse vastaste kokkulepete kaudu.
18. novembril avaldasid Hispaania pealinna Madridi tänavatel riigi Sotsialistliku partei (PSOE) vastu meelt sajad tuhanded inimesed. Rahva meelehärmi põhjuseks on tõik, et sotsialistid suutsid moodustada valitsuse tänu katalaanide ja baskide separatistidega sõlmitud kokkulepetele. Väidetavalt on uue pahempoolse valitsuse võimule aidanud kokkulepped põhiseaduse vastased ja võivad kaasa tuua Baskimaa ning Kataloonia eraldumise, vahendab ReMix.
Lisaks Madridis toimunud sadade tuhandete inimeste meeleavaldusele toimus Baskimaal väiksem, kolmekümne tuhande osalejaga meeleavaldus, millel nõuti piirkonnale iseseisvust.
PSOE esimees Pedro Sánchez vannutati 179 parlamendi liikme absoluutse hääleenamusega peaministriks reedel 17. novembril. Võimul on partei jaoks siiski ränk hind, sest see pidi baskidele ja katalaanidele andma väga suuri lubadusi, ilma milleta oleks riigis tulnud välja kuulutada uued valimised.
Kriitikute sõnul võib osutatud kokkulepete tõttu Sánchezit süüdistada riigi reetmises, sellised kokkulepped on põhiseaduse vastased ja tühistavad õigusriigi põhimõtted.
Katalaanidele lubas Sánchez kehtestada amnestia, mis tühistavad Kataloonia poliitikute iseseisvusliikumise taga olevate poliitikute süüdimõistmise. Amnestia kehtib sealhulgas Carles Puigdemontile, kes on alates 2017. aastast, kui Kataloonia kuulutas välja iseseisvuse, ennast varjanud Belgias. Samuti tühistas Sotsialistlik partei 20 protsenti Kataloonia võlast Hispaania riigile, mida on ligikaudu 15 miljardi euro ümber. Lisaks anti katalaanide valdusse kogu piirkonna raudteetaristu. Kataloonia raudtee on/oli Hispaania riigi jaoks riiklikult oluline.
Baski parteide häälte eest lubas ta neile kahe aasta jooksul anda oma sotsiaalkaitse süsteemi ja lisada piirkonnale juurde märkimisväärseid vabadusi.
Madridi meeleavalduste taga on koos parempoolsetega sadu vabaühendusi, kes süüdistavad peaministrit riigi reetmises.
Laupäevasel meeleavaldusel osalesid parema ilmavaatega Vox partei esimees Santiago Abascal ja konservatiivse Rahvapartei (PP) juht Alberto Núnez Feijóo. PP võitis 23. juulil toimunud valimised, kuid parteil ei õnnestunud moodustada valitsust, kuna see ei olnud nõus tegema kompromisse eraldumismeelsetega.
Nii katalaanide kui baskide parteide esindajad andsid läbirääkimiste käigus selgelt mõista, et nende nõudmised sotsialistidele on veelgi suuremad ning nende eesmärgiks on Hispaaniast eraldumine. Viimane on riigi põhiseaduse poolt keelatud. Kui Sánchez tahab järgmise nelja aasta jooksul võtta vastu mingeid seaduseid, on tal selleks vaja eraldumismeelsete hääli, milleks omakorda tuleb tal anda järele nende kõige äärmuslikumatelegi nõudmistele.
Hispaania tänase poliitilise olukorra tulemuseks võib olla, et Hispaania on võtnud suuna lagunemisele. Sellel oleks väga suur mõju kogu Euroopale.
Toimetas Karol Kallas