Tänu lõtvadele seadustele või nende ebapiisavale rakendamisele vohab sotsiaalvõrgustikus Instagram poolsalajane inimkehaosade äri.
Seitse aastat tagasi tõi kuller Ühendkuningriigis Essexis elava 28-aastase Henry Scraggi ukse ette kasti, milles oli 12 inimese pealuud ja hüääni luukere. Veidrate asjade kogumisega tegelev aednik oli need leidnud nädal varem eBay'ist ja võitis oksjoni, vahendab Wired.
Scraggi vaimustasid pealuude irevil hambad ja silmakoopad. Ta seadis need ritta, tegi mõned pildid ja laadis üles Instagrami märksõnadega #pealuu #luukere #veidrad asjad (#skull #skeleton #curiosity).
Peatselt ujutati Scragg üle soovidega tema vastne kollektsioon ära osta. Ta müüs kasudega maha mõned pealuud, ostis saadud raha eest rohkem pealuid ja pani needki müüki.
Tänaseks on Scraggi Instagramil üle 33 000 pühendunud jälgija ja sellest on saanud piltide sotsiaalvõrgustikus inimkehaosadega äri ajava seltskonna üks keskseid sõlmi. Enamus sellistest inimkehaosade ostjatest ja müüjatest on innukad kollektsionäärid, kes peavad oma hobi ehk küll veidraks, kuid igati seaduslikuks.
Kuid sellise inimsäilmete äriga käib kaasas ka mustem pool. Levimas on käitumine, kus võetakse tavaline pealuu ja tehakse sellele pärismaalaste – näiteks Mesoameerika – kultuuridest pärit võltsgraveeringud-ornamendid.
Arheoloogid ja ajaloolased, kes jälgivad Instagramis toimuvat pealuuäri on mures, et see avab taas kolonialismisajast pärit vaevalt kinni kasvanud haavad.
Kui eBay keelas 2016. aastal oma keskkonnas inimeste kehaosade müümise – erandiks on juuksed – siis kolis kogu selline äri Instagrami.
Kehaosade müümine pildivõrgustikus toimub nagu kogu muu mitteametlik kaubandus. Müüja laeb võrku üles oma "kauba" pildi ja lisab sellele kommentaarides hinna. Huvitatud ostjad pöörduvad seejärel tema poole privaatsõnumitega. Kui hinnas kokku lepitakse, kannab ostja müüjale raha otse üle (n PayPali kaudu) ja müüja pakib kauba ning saadab selle ostjale.
Arheoloogid Damien Huffer ja Shawn Graham on viidatud turgu jälginud alates 2013. aastast ning analüüsinud põhjalikumalt mitut tuhandet inimsäilmeid reklaamivat postitust. Nende uurimistöö paljastab tormiliselt kasvava äri. 2013. aastal piirdus sellise kauba maht 5200 dollariga, kuid juba 2016. aastaks oli see number 57 000 dollarit. Tegemist on ainult tehingute numbritega, millele arheoloogid jälile said ja tegelik inimluudeäri maht on kindlasti palju suurem. Näiteks on Huffer leidnud "kaubaartikleid", mille hind küündib 20 000 dollarini.
Kui näiteks eskootiliste loomade, relvade ja ebaseaduslikult välja kaevatud muististe äri on Instagramis keelatud, siis inimluude müümine seda ei ole. Näiteks Ühendkuningriigis katab seda valdkonda tavaõiguse "mitte kellegi omand" säte, mis tähendab, et inimeste kehaosad on nende omad, kelle käes need parasjagu juhtuvad olema ja sellise omandi päritolu pole vaja tõestada. Kui inimkehaosade avalikuks eksponeerimiseks on vaja inimkudede ameti (Human Tissues Authority) nõusolekut, ei keela mitte miski selliste piltide ilmavõrku üleslaadimist.
Instagram paistab olevat internetikaubanduse "metsik lääs". Näiteks tuli eelmise aasta lõpus välja, et moslemimaailmas kasutati pildivõrgustikku orjade müümiseks.
Toimetas Karol Kallas