Kuidas sai Nobeli preemia selle leiutajale toonud ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) oluliste ravimite nimekirjas seisvast preparaadist peavoolumeedia "faktikontrollijate" märklaud? Endine BBC uuriv ajakirjanik Sonia Elijah kirjutab ülevaatliku artikli ivermektiini mustamiskampaaniate tagamaadest.
Parasiidiravim ivermektiin on üks kaasaegse teaduse suurimaid edulugusid. Pärast avastamist 46 aastat tagasi Jaapani pinnase bakterikultuurist on ivermektiiniga saadud Nobeli preemia ja ravim on lisatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) oluliste ravimite nimekirja.
Nüüd aga on see odav geneeriline ravim, millega on aastakümneid ohutult ravitud onhotserkoosi 33 riigis ja mida on kogu maailmas manustatud üle 3,7 miljardi annuse, muutunud faktikontrollijate silmis rahvavaenlaseks number 1 – pärast seda kui ravimit hakati kasutama Covid-19 ennetuses ja ravis.
Praeguseks on ivermektiiniga Covid-19 puhul tehtud 31 randomiseeritud kliinilist uuringut (RCT), 64 kontrollgrupiga uuringut ja 7 metaanalüüsi. Kõik need leidsid, et ivermektiin vähendas oluliselt suremust, haiglaravi ja Covid-19-sse nakatumise riski. Mexico Citys raviti haiguse varases staadiumis ivermektiiniga üle 50 000 patsiendi, selle tulemusel vähenes haiglaravi vajadus kuni 75%, võrreldes enam kui 70 000 patsiendiga, keda ei ravitud. Peruus viis ivermektiini massilise levitamise programm ühe kuu jooksul ülemääraste surmade arvu 74% vähenemiseni. Sarnased edulood ilmnesid ka Argentinas Las Pampase ja La Misionese piirkondades.
India Uttar Pradeshi osariigis, kus 2021. aasta 10. septembri seisuga oli 241 miljonit elanikku, registreeriti uskumatul kombel vaid 11 juhtumit ja mitte ühtegi surmajuhtumit. WHO teatas Uttar Pradeshi edust, seostades selle agressiivse testimis- ja raviprogrammiga, mainides ka ravimikomplektide levitamist, kuid jättes saladuseks ravimikomplektide sisu. Ainult ühest peavoolumeedia artiklist, MSN-i raportist, selgus, et "Uttar Pradesh oli esimene osariik, mis võttis ennetuses ja ravis laiaulatuslikult kasutusse ivermektiini, ning see aitas osariigil hoida teiste osariikidega võrreldes madalamat suremus- ja nakatumismäära".
Sarnast edulugu kogeti ka Indoneesias pärast seda, kui valitsus andis juulis, mil riigis levis delta tüvi, loa ivermektiini kasutamiseks Covid-19 patsientidel. Juhtumite arv on alates juulist oluliselt langenud.
Vastuseks neile edulugudele on aga valitsusasutused, peavoolumeedia ja nn faktikontrollijad asunud ravimi kasutamist hukka mõistma ning levitama selle kohta laimukampaaniaid: näiteks pealkiri ajalehest Washington Post: "Kuidas vandenõuteooriad ivermektiinist veenavad inimesi ostma hobuste ussirohtu".
Isegi USA Toidu- ja ravimiamet (FDA) tegi Twitterisse järgneva postituse, nimetades ivermektiini hobuste ussirohuks, ehkki on ise andnud sellele ravimile kasutusloa soolehaiguste raviks inimestel ning pidanud seda ligi 40 aastat ohutuks ja turvaliseks.
Neid ilmselgelt BigTechi, BigMedia ja BigPharma poolseid laimu- ja tsensuurikampaaniad juhib 2019. aastal asutatud ning BBC juhitav Trusted News Initiative nime kandev grupp, kuhu kuuluvad Reuters, CBC, Associated Press, Financial Times, Microsoft, Twitter, Facebook, Google/YouTube. Grupp asutati eesmärgiga tsenseerida seda, mida võimsad huvirühmad peavad "valeinformatsiooniks".
Väärib märkimist, et Pfizeri juhatuse liige James C. Smith oli Thompson Reuters Corporationi endine tegevjuht ja esimees kuni 2020. aasta veebruarini. Lisaks töötas teine Pfizeri juhatuse liige Scott Gottlieb kuni 2019. aastani FDA 23. volinikuna. See "pöördukse" süsteem, kus tippjuhid liiguvad edasi-tagasi farmaatsiaettevõttete ja valitsusasutuste, näiteks FDA vahel, on andnud hoogu väitele, et need riigiametid pole enam sõltumatud.
BigPharma on kõnekeelne väljend tulude esikümnesse kuuluvate ravimifirmade kohta. Peamised tegijad on Pfizer, Roche, Sanofi, Johnson & Johnson ja Merck. Pärast koostööd BioNTechiga ja Covid-19 vaktsiini heakskiidu saamist on Pfizeri tulud kasvanud.
Big Techi ja Big Pharma ühinemise näiteks on see, kuidas Alphabet (YouTube'i omava Google'i emaettevõte) ostis kaks ravimifirmat: Calico, mis otsib vananemisvastast ravi, ja Verily Life Sciences, mis tegi 2016. aastal koostööd GlaxoSmithKline'iga (GSK), et moodustada uus ravimifirma Galvani Bioelectronics, mida juhib GSK ülemaailmse vaktsiiniäri endine esimees. Huvitav on märkida, et GSK tegevjuht Emma Walmsley on ka Bill Gatesi asutatud Microsofti juhatuses.
Ivermektiini puudutav vaidlus lahvatas tuliseks juulis, kui Elgazzar jt uuringu eeltrükk (uuringu juht oli dr Ahmed Elgazzar Egiptuse Benha ülikoolist) võeti 14. juulil Research Square interneti-eeltrükiplatvormilt maha. Seda ei võtnud tagasi mitte autor, vaid selle eemaldas serveriomanik Research Gate, tuginedes ainult ühe magistriõpet sooritava üliõpilase, Jack Lawrence'i, kaebusele väidetavate valeandmete osas.
Research Square ei teavitanud Elgazzar jt uuringu autoreid uuringu eemaldamisest. „Eetilistel kaalutlustel" põhinev tagasivõtmine tuli päev pärast seda, kui Lawrence väitis, et tegu on valeandmetega. Body of Evidence'i taskuhäälingusaate intervjuus väidab Lawrence, et tema professor andis talle Elgazzari uurimuse magistriõppe raames kritiseerimiseks. Kanada intervjueerijad dr Christopher Labos ja Jonathan Jarry, "pseudoteaduse paljastajad", kes "räägivad teile, mis on õige, mis on vale ja mis on kräpp", ei püüdnud isegi varjata oma kallutatust. Nende halva huumoriga tehtud märkust, et BIRD grupp (British Ivermectin Recommendation Development Group) tuleks ümber nimetada, rõhutati hirnuva hobuse heliefektiga.
"Ivermektiin on parempoolsete, vaktsiinivastaste ja vandenõuteoreetikute haip," ütles Jack Lawrence 15. juulil Guardiani artiklis. Selliste halvustavate stereotüüpide kasutamist nende inimeste suhtes, kes toetuvad ivermektiini profülaktilise ja terapeutilise efektiivsuse teaduslikele tõenditele, ei saa pidada muuks kui laimukampaaniaks.
Guardiani artikkel avaldati kiiresti, vaid 24 tundi pärast seda, kui Research Square eemaldas Elgazzar jt uuringu. Austraalia Guardiani meditsiinitoimetaja Melissa Davey jättis artikli juurde lisamata, et Lawrence on vaid magistrant, kes lisategevusena harrastab blogimist.
Väärib märkimist, et Guardian saab heldeid toetusi Bill ja Melinda Gatesi ülemaailmselt arengufondilt (BMGF). BMGF on andnud üle 17 miljoni dollari toetusi nii Pfizerile, milles BMGF omab ka aktsiad, kui ka teistele ravimifirmadele, nagu BioNTech, mis on Pfizeri Covid-vaktsiini tootmispartner. BMGF rahastab suurel määral ka vaktsiiniliitu GAVI, mis on oma veebisaidile postitanud artikleid, mis aktiivselt soovitavad ivermektiini kasutamist vältida.
Guardiani artikli kohaselt olevat Lawrence avastanud, et uuringu sissejuhatav osa on peaaegu täielikult plagieeritud. Londonis õppiv Lawrence võttis seejärel ühendust Austraalia Wollongongi ülikoolis doktorikraadi omandava krooniliste haiguste epidemioloogi Gideon Meyerowitz-Katziga ja Rootsi Linnaeuse ülikooliga seotud andmeanalüütiku Nick Browniga, kes aitas tal aruannet üle vaadata. Wollongongi ülikool on BMGF-i olulise toetuse saaja.
Lawrence väidab, et sai toorandmed kätte, püüdes ära arvata parooli, mis tema väitel oli "1 2 3 4". Seda, kas toorandmed saadi kätte parooli äraarvamise teel, ei ole veel kindlaks tehtud. Asjaolu, et Lawrence tunnistab parooli ära arvamist, et pääseda parooliga kaitstud andmebaasi, võib tõlgendada häkkimisena, mis on Ühendkuningriigi seaduste kohaselt ebaseaduslik tegevus.
Elgazzar kirjutas e-kirjas ivermektiini metaanalüüsi juhtivteadlasele, et "Guardiani artiklis mainitud andmed ei ole minu uuringu andmed." Lisaks süüdistas ta Research Square'ile saadetud e-kirjas Lawrence'i selles, et viimane on seostanud tema uuringuga mingil teisel veebilehel olevad veidrad väljamõeldud andmed, mis kindlasti ei ole tema omad.
Kui küsisin Lawrence'ilt, kuidas ta toorandmete failile juurde pääses, oli tema vastus: "Ma kardan, et andmefail on failiedastuse veebisaidilt eemaldatud. Ma ei tea selle põhjust. See, kuidas need autorid andmeid jagasid, ei ole tavaline teaduslik praktika. Andmete arhiveeritud koopia leiate siit." Kummalisel kombel hoitakse neid väidetavaid toorandmeid Nick Browni blogilehel, mis teeb küsitavaks nende autentsuse, eriti kuna Elgazzar väidab, et need ei pärine tema uuringust.
Elgazzar kirjutas mulle, et võttis ühendust Melissa Daveyga The Guardianist, et lükata ümber väited võltsitud andmete kohta oma uuringus ja kaalub pöördumist kohtusse. Seevastu Davey kirjutab: "Lawrence ja Guardian saatsid Elgazzarile andmete kohta põhjaliku küsimuste loendi, kuid ei saanud vastust. Ka ülikooli pressibüroo ei vastanud. Kuna Davey artikkel avaldati vaid üks päev pärast seda, kui Research Square uuringu tagasi võttis, ei saanud Elgazzar talle ilmselt 24 tunni jooksul vastata. Ükski artikli värskendus ei ole siiani sisaldanud Elgazzari vastust.
Need sündmused järgnesid vahetult 24 RCT-uuringul (sh Elgazzar jt) baseeruva mõjuka Bryant jt metaanalüüsi avaldamisele ajakirjas American Journal of Therapeutics, kus järeldati, et on olemas mõõdukas kindlusaste (moderate-certainty evidence) selle kohta, et ivermektiini kasutades on võimalik suurel määral vähendada surmade arvu.
Mis puudutab Guardian artiklis tsiteeritud Austraalia doktoranti Gideon Meyerowitz-Katzi, tasub esile tõsta tema enne pandeemiat kirjutatud artikleid, millel kõigil on midagi ühist – kemikaalide põhjustatud kahjude pisendamine. Võib öelda, et Meyerowitz-Katz edendab vaikimisi keemiatööstuste huve. Ühes tema artiklis on kirjas: "Muretsemine toidus sisalduvate hirmutavate kemikaalide pärast ja mahetoidu liikumine on lihtsalt "tervise moeröögatused" ning keemilistele toidulisanditele omistatud negatiivsed tervisemõjud on "sensatsiooniline teadus". Teise artikli pealkiri on "Kunstlikud magusained ei kahjusta teie laste tervist".
Meyerowitz-Katzi tsiteeriti ka Geneetilise Kirjaoskuse Projekti artiklis, mis on tuntud kui keemiavaldkonna lobby-väljaanne, vaidlustades metaanalüüsi, mille kohaselt umbrohutõrje glüfosaat (Roundup), suurendab vähiriski. Glüfosaadi töötas välja 1970. aastatel Monsanto ja seda kombineeriti sageli geneetiliselt muundatud põllukultuuridega.
Isehakanud pettusdetektiivid Lawrence, Meyerowitz-Katz ja Brown ühinesid hiljuti taas, kuid seekord koos Kyle Sheldricki ja James Heathersiga, kirjutades 22. septembril ajakirjas Nature avaldatud artikli ivermektiini kohta tehtavate metaanalüüside ebausaldusväärsusest. Heathers ja Brown on varasemalt töötanud koos paljastades "kehva ja küsitavat uurimistegevust".
Nature artiklis kirjutatakse, et "mitmed teised uuringud, mis väidavad ivermektiini kliinilist kasu, on võltsitud ja esitlevad võimatuid tulemusi." Tahtmatult paljastavad autoris selles avalduses oma kallutatuse, diskrediteerides ilma igasuguse tõendusmaterjalita ainult neid uuringuid, mis kinnitavad kliinilist kasu ning vaikides nendest, mida peetakse laialdaselt vigasteks, nagu Roman jt, mille kohta kirjutasid 40 arsti avaliku kirja, tuues välja uuringu vead.
Kui küsisin Lawrence'ilt, miks tema ja ta kolleegid ei otsinud pettust Roman jt uuringust, vastas ta: "Me vaatasime pettuse tuvastamiseks läbi kõik RCT-uuringud üle 100 patsiendiga, ent mitte kõiki süstemaatilisi ülevaateid." Seda võib tõlgendada kui nende valikulise kallutatuse tunnistamist. Ilmselt oli Roman jt uuringu negatiivne tulemus ivermektiini kohta põhjuseks, et seda uuringut mitte lahkama hakata. Sarnane oli lugu ka ivermektiini kasu mitte näitava väljaandes JAMA ilmunud Lopez-Medina jt uuringuga, mida detektiivid küll oma sõnul olid lahanud, kuid millest nad vigu ei leidnud. Seevastu enam kui 170 arsti on allkirjastanud avaliku kirja milles põhjendavad detailselt, et Lopez-Medina uuring on fataalselt vigane. On kummaline, et "võltsteaduse detektiivid" ei leidnud mingit probleemi uuringutes, mille silmatorkavate vigade kohta on avaldatud kriitikat sadade teadlaste poolt.
"Pettusdetektiivid" on ühisel arvamusel, et kui Elgazzar jt uuring Bryant jt metaanalüüsist välja jätta, siis ei näita viimane, et ivermektiinist oleks suremuse vähendamiseks abi. Seevastu aastakümnete pikkuse kogemusega teadlased, nagu dr Tess Lawrie, Andrew Bryant ja dr Edmund Fordham ei nõustu sellega. Nad tõestasid, et isegi kui metaanalüüsist Elgazzar jt uuring välja jätta, näitavad tulemused siiski ivermektiini kasutades suremuse 49% vähenemist. Ka Dr Pierre Kory, kes võitis koos dr Paul Marikuga, Briti Meedikute Assotsiatsiooni 2015. aasta President's Choice auhinna, kirjutas American Journal of Therapeutics toimetajale, öeldes: "Otsustasime esialgsed metaanalüüsid uuesti teha, jättes sealt välja Elgazzar jt uuringu. Kõnealuse uuringu eemaldamine ei mõjutanud meie ülevaate lõpptulemust."
Järgmise ivermektiini käsitleva artikli, mille kirjutasid Rachel Schraer ja Jack Goodman, avaldas 7. oktoobril BBC. Artiklis väidetakse, et sõltumatute teadlaste rühm uuris kõiki ivermektiini RCT-uuringuid, mis pole tõsi. Artikkel sisaldab halvustavaid fraase, nagu „vaktsiinivastaste vaadete pealesurumine", „ivermektiini haipimine" ja „ivermektiini varjamise vandenõuteooria". Teadlasi ja arste, kes pooldavad Covid-19 ravi ivermektiiniga, ei kirjeldata positiivselt. Dr Pierre Koryt süüdistatakse liialdamises ja dr Tess Lawrie't Covid-19 vaktsiinide kõrvalnähtude kohta "põhjendamatute väidete" esitamises. Võib-olla BBC ei tea, et Covid-19 vaktsiini kõrvaltoimeid ja surmajuhtumeid on alates nende kasutuselevõtust registreeritud sellistes andmebaasides nagu VAERS ja Ühendkuningriigi kollase kaardi süsteemis.
Nii BBC kui ka Guardian on käitunud kallutatult, lähtudes oma artiklites automaatsest eeldusest, et Elgazzar jt uuring on pettus, tuginedes vaid ühe teadlaste grupi väidetele. Tegelikult on Elgazzar jt uuring uuel ülevaatamisel ja ühtegi otsust pole veel välja kuulutatud. Süüdimõistmine enne sõltumatuid uuringuid ja kohtuotsust on šokeeriv. BBC väide, et kolmandikul ivermektiini 26-st uuringust on avastatud tõsiseid vigu või märke võimalikust pettusest, pole ühegi viitega kinnitatud. Sarnaselt Guardianile on BBC saanud BMGF fondilt heldeid toetusi juba aastast 2006.
TOGETHER uuring (üks suurimaid RCT-uuringuid maailmas, milles hinnatakse taaskasutatud ravimite, sh ivermektiini mõju), mis sisaldab olulisi puudusi ja huvide konflikte, ei näidanud ivermektiinile Covid-19 ravis kasu. Uuring on seotud ettevõttega MMS Holdings, mis aitab ravimifrmadel kavandada uuringuid nii, et oma tootele heakskiitu saada. Üks nende klientidest on Pfizer. TOGETHER uuringu juhtivteadlane ja McMasteri ülikooli kaasprofessor Edward Mills on ühtlasi BMGF-i kliiniliste uuringute nõustaja.
Kui vaadata väga polariseerunud arutelu ivermektiini kasutamise üle Covid-19 ravis, on motiivil oluline roll. Küsimus, mida tuleb esitada, on see, mida saavad teadlased ivermektiini Covid-19 ravina kasutamise edendamise eest. Nad ei reklaami kallist patenteeritud ravimit, vaid propageerivad odava geneerilise ravimi kasutamist. Nad riskivad oma väljatöötatud karjäärile kriipsu peale tõmbamisega. Nad astuvad välja, leppides võimalusega saada laimu või veel millegi hullema osaliseks, kuid nad jätkavad seda, sest nad teavad, et elud on päästmist väärt.
Aga miks on Big Tech ja Big Media ivermektiini suhtes nii negatiivselt meelestatud? Küllap mängib siin rolli suur huvide konflikt, arvestades, kuivõrd tihedalt on nad seotud Big Pharma'ga, kuivõrd suure haardega on BMGF ja kuivõrd suureks ohuks oleks Covid-19 vaktsiinide ja kallite viirusevastaste ravimitega seotud finantshuvidele odava ja tõhusa varajase ravi kasutuselevõtt. Üks on kindel – ivermektiini ümbritsev valeinformatsioonisõda ei näita vaibumise märke.
Tõlkisid Terje Truumaa ja Kaari Saarma. Toimetas Markus Järvi.