Ajaloolase Jaak Valge sõnul tuleks demokraatia olukorra pärast kogu aeg muretseda nii Eesti kui ka Euroopa Liidu võimustruktuurides leviva tendentsi tõttu, et võim pidevalt kaugeneb rahvast.
Jaak Valge arvates peaks demokraatia olukorra üle kogu aeg muretsema, samal ajal otsides demokraatia avardamise võimalusi. "Mulle tundub, et praegu on Eestis seda eriti vaja, kuid mitte ainult Eestis, vaid ka välistingimused on sellised," tõdeb Valge, kelle sõnul on ka Euroopa Liit omandamas üha ebademokraatlikumaid tendentse.
"Samal ajal kui võim koondub üha rohkem Brüsselisse, muutub ta üha ebademokraatlikumaks. Ka Eesti oma riigisüsteem on näidanud selgeid dedemokratiseerumise tendentse," arvab Jaak Valge. Kuna ühiskond ei ole tema sõnul korralikult kokku lõimunud, siis aitaks selles kaasa eelkõige otsedemokraatia vahendite kasutuselevõtt.
Valge sõnul on võimulolijad võõrandunud ülejäänud ühiskonnast ning kaduma on läinud otseside ühiskonna oluliste probleemide ja võimutasandi tegevuse vahel. "Praegu tegeletakse probleemidega, mis lagundavad ühiskonda, ent samal ajal puudutavad suhteliselt väheseid inimesi ja see on kurb. Otsedemokraatia aitaks eliidi ja rahva omavahel paremini suhestuma panna," tõdeb Valge.
Otsedemokraatia vahendite taastamisel oleks Jaak Valge sõnul kõige lihtsam taastada need mehhanismid, mis juba 1920. ja 1933, aasta põhiseadusega olid ette nähtud ning mille Päts ja Laidoner 1934. aasta riigipöördega Eesti ühiskonnalt röövisid.
"See mehhanism on väga selge. Kui ühiskonnale või initsiatiivgrupile tundub, et mingisugune õigusakt vajab muutust, siis esitatakse selleks taotlus ja järgmisena korjatakse teatud hulk allkirju selle muudatuse toetuseks. 1920. ja 1933. aasta põhiseadusega oli allkirjade hulk 25 000," seletab Valge ja nendib, et allkirjade nõue peab olema piisav, et ühiskonnas ei hakataks rahvahääletusele panema tühiseid küsimusi, ent samas ei saa allkirjade nõue olla liiga suur, kuna sellisel juhul oleks liiga raske panna olulisi küsimusi rahvahääletusele.
"Kui allkirjad on kogutud, tuleks need esitada parlamendile, mis otsustab, kas võtta algatajate pakutud eelnõu vastu või panna see rahvahääletusele," selgitab Valge otsedemokraatia protsessi. Vastavalt rahvahääletuse tulemusele viib parlament sisse õigusakti paranduse.
Kuigi rahvaalgatuse võimalused on Valge sõnul kirjeldatud protsessist palju laiemad, annab neid sisse viia juba kehtestatud rahvaalgatusõiguse raames. "Esmaseks rahvaalgatuse elemendiks peaks praegu olema rahvaalgatusõiguse kehtestamine," ütleb Valge.
Vene rahvusest Eesti kodanikke Valge ei pelga. Kuigi tema sõnul ei tasu arvata, et kõik vene rahvusest kodanikud on lojaalsed Eesti riigile, ei tasu arvata ka seda, et nad kõik oleksid ebalojaalsed.
Kas Eesti on küps otsedemokraatiaks? Kuigi paljud riigitüüri juures viibivad inimesed ilmselt Eestit veel piisavalt küpseks ei pea, tunnistab Jaak Valge, et ajaloolasena on ta analoogilist mõtlemist kohanud ka Katariina II juures.
"Loomulikult on pärisorjuse kaotamine Vene ühiskonna jaoks hea, ent ühiskond pole selleks veel piisavalt küps. Samamoodi rääkisid ka mitmed hilisemad tsaarid ja pärast Pätsi riigipööret oli see ka üks autoritaarse režiimi üks põhiargumente," toob Valge näiteid ajaloost ja kinnitab, et tema arvates on Eesti ühiskond otsedemokraatia rakendamiseks juba ammu terveks ja täiskasvanuks saanud.