Mõttekoja Brownstone Institute'i juht Jeffrey Tucker ei saa aru, kuidas nii tühine ja rumal inimene kui Kamala Harris sai Ameerika Ühendriikide Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks.
Ma poleks kunagi arvanud, et ma pööran ühele presidendikandidaadile nii palju tähelepanu kui Kamalale. Ma olen kuulanud tema intervjuusid, kõnesid ja nii edasi.
Ma kahtlustan, et suurem osa inimesi, isegi need, kes on tema poolehoidjad, täheldavad tema juures midagi üpris kreepsutavat. Asjalood on sellised, et ta teab poliitika, uudiste, kaasaja avalike vastuolude ja isegi hiljutiste sündmuste kohta palju vähem kui enamik inimesi, kes kasutavad sotsiaalmeediat, loevad päevalehti või lihtsalt kuulavad raadiot ja vaatavad teleuudiseid. Ma kahtlustan, et suvaline inimene tänaval teab temast rohkem.
Paistab, et ta pole aastaid mitte millelegi tähelepanu pööranud. Teda intervjueerinud ajakirjanikud annavad endast parima, et jääda tema suhtes soosivaks, kuid isegi õige pisut teravam küsimus jääb vastuseta. Sellise käitumise põhjus pole mitte hillitsetuses või kavaluses, vaid asjaolus, et ta päriselt ei tea mitte midagi.
Seda on raske mõista, miks see nii on. On võimalik, et pea kogu oma karjääri jooksul on tal olnud võimalik delegeerida teadmise ja arusaamise töö kellelegi teisele. Ta on alati olnud ainult naeratav nägu, suhtleja, kulunud fraaside kordaja ja kuidagi on ta sedasi elus edasi jõudnud. Ta paistab arvavat, et tema töö peakski just selline olema. Ta pole mitte kunagi mitte midagi muud moodi teinud.
Nüüd peab ta mängima kellegi rolli, kes peaks hulga teemade kohta vähemalt kõige algelisemal tasemel midagi teadma ja ta lihtsalt pole selleks võimeline. See on eriti tähelepanuväärne, ning tema upitajad ja eestkõnelejad on sellest sama masenduses kui kõik teised.
Kõigist inimestest peaksid olema just oma valdkonnas edukad naised need, kes võiksid teda pidada eemaletõukavaks ja väljakannatamatuks. Töö juures põlatakse selliseid inimesi, sest nad on häbiks töökaaslastele ja õõnestavad usaldust terve kollektiivi vastu. Sellised inimesed ehitavad tavaliselt ise endale klaaslae.
Tõlkis Karol Kallas