Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen (keskel) külastamas kaasmaalastest sõdureid Afganistanis 2018. aasta 17. detsembril. Foto: Scanpix

Jennica Pounds on andekas andmeanalüütik, kes korporatistliku süvariigi õuduste paljastamisega on saavutanud USA-s rahvuskangelase kuulsuse. Lühikeses tagasivaates oma tegevusele selgitab Pounds, miks süvariigi ühisparteilased inimesi vihkavad.

Tagasivaade:

Mõned kuud tagasi koostasin ma ilmavõrgulehekülje, mille abil saab ülevaate, mis organisatsioonid ja kui palju saavad Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse käest toetuseid.  

Ajendiks oli mõte, et üldise raiskamise tuvastamise kaudu on võimalik see lõpetada ja jõuda väiksema valitsuseni. Kõik peaksid saama aru, et riik raiskab meeletus koguses raha.

Üritus, mis sai alguse tahtmisest lõpetada raiskamine teisenes kiiresti sooviks saada aru, miks föderaalvalitsus rahastab nii tohutus mahus valitsusväliseid organisatsioone (VVO). Need VVO-d vastutavad Joe Bideni aastatel kahekümne miljoni ebaseadusliku sisserändaja toomise eest Ameerika Ühendriikidesse, kellest paljud saavad Ühendriikides sotsiaaltoetuseid.  

Lisaks on hulk neist VVO-dest [USA] välisabi esmased kasusaajad.

Siis ma kaevasin sügavamale ja leidsin terve ideoloogia, filosoofilise õpetuse, mis ühendab osutatud välisabi ja massisisserände võrgustikku.

See on sama ideoloogia, mis ärgitas kongressi rahastama Ukrainat ja eirama orkaan Helene ohvreid. 

See on sama ideoloogia, mis ajas Ameerika Ühendriigid sõtta Iraagis ja Afganistanis.

See on sama ideoloogia, mille ülesehitust kirjeldab George Soros essees: "Uue maailmakorra suunas: NATO tulevik".

Sellest ideoloogiast ajendatuna kuulutas Biden president Donald Trumpi 74 miljonit toetajat "kõige suuremaks ohuks Ameerika Ühendriikidele".

Kui soovitakse saada lahti valitsuse raiskamisest, tuleb saada lahti osutatud ideoloogiast.

Ma ei oodanud, et teekond kujuneb niisuguseks. Ma ei tea, kuhu see välja viib. Kuid ma annan edaspidigi endast parima.

Tõlkis Karol Kallas