Financial Timesi andmeanalüütik John Burn-Murdoch teeb ülevaate viimastel aastatel tekkinud soolisest lõhest, mis muudab noored naised vasakäärmuslasteks ja kallutab noored mehed parema ilmavaate poole.
Üks kõige kindlamaid avaliku arvamuse mõõtmise mustreid on eeldus, et iga põlvkond astub poliitilistes eelistustes ja üldises ideoloogias ühte sammu. Selle liikmed jagavad sama üleskasvamise kogemust, jõuavad elu suurte teetähisteni enam-vähem ühel ajal ja käivad üksteisega läbi samades keskkondades. Kuidas siis on võimalik saada aru olukorrast, et põlvkond Z (Gen Z; inimesed, kes on sündinud 1990ndate keskel kuni 2010ndate alguseni) on teatud teemade puhul äärmiselt progressiusklik ja teistes üllatavalt konservatiivne?
Alice Evansi, kes on Stanfordi ülikooli külalisprofessor (visiting fellow) ja üks [ingliskeelse maailma] valdkonna juhtivaid teadlaseid, sõnul toimub täna alla kolmekümne aastaste inimeste seas suur sooline lahknemine (great gender divergence). Noored naised on esimeses [progressiusu] laagris ja mehed teises [konservatiivid]. Z-põlvkond on kaks põlvkonda, mitte üks.
Igal kontinendil võib näha, kuidas noorte naiste ja meeste vahel on avanenud ideoloogiline lõhe. Kümned miljonid inimesed, kes elavad samades linnades, käivad koos tööl, koolis ja isegi elavad koos, pole enam üksteisega ühel meelel. Ameerika Ühendriikides näitab uuringuettevõtte Gallup andmestik, et peale aastakümneid, kus nii naised kui mehed jagunesid progressistliku ja konservatiivse maailmavaate vahel enam-vähem võrdselt, on täna 18- kuni 30-aastased naised 30 protsendi võrra progressiusklikumad kui meestest samaealised. Selline lõhe on tekkinud vaid viimase kuue aastaga.
Samasugune 30-protsendine lõhe valitseb noorte täiskasvanute seas ka Saksamaal. Mehed on üha konservatiivsemad ja naised progressistlikumad. Ühendkuningriigis on Z-põlvkonnas selline lõhe 25 protsenti. Poolas toetasid eelmisel aastal ligi pooled 18–21-aastastest meestest jõulisemalt parema ilmavaatega Konföderatsiooni parteid. Samaealistest naistest toetas seda parteid ainult üks kuuendik.
Mitte-lääneriikides on lõhe veelgi sügavam. Haigutavat auku noorte meeste ja -naiste poliitiliste eelistuste vahel on näha Lõuna-Koreas ja olukord on sarnane ka Hiina Rahvavabariigis. Aafrikas näeb sama mustrit näiteks Tuneesias. Märkimisväärne on asjaolu, et selline lõhe valitseb kas ainult nooremas põlvkonnas või on see võrreldes vanemate põlvkondadega tähelepandavalt suurem.
Sotsiaalteadlased toovad säherduste arengute ühe põhjusena välja #MeToo (#MinaKa) liikumise, mis muutis noorte naiste seas eriti populaarseks äärmusfeministlikud jutupunktid ja pani nad tundma, et neil on nüüd võimalus hakata vastu meeste kehtestatud ebaõiglusele. Selline säde leidis eriti kuiva hagu Lõuna-Koreas, kus sooline ebavõrdsus on jätkuvalt suur ja otsene misogüünia üpris tavaline.
Lõuna-Koreas 2022. aastal toimunud presidendivalimistel hääletasid vanemad mehed ja naised ühtemoodi. Noored mehed hääletasid ülekaalukalt konservatiivse Rahvavõimu partei ja noored naised progressistliku Demokraatliku partei kandidaadi poolt.
Lõuna-Korea on äärmuslik nähtus, kuid selline noorte meeste ja naiste ideoloogia eri teed minek peaks olema hoiatuseks teistele riikidele. Selline asjade käik rebib ühiskonna lõhki. Abielude arv riigis on märkimisväärselt vähenenud ja sama teeb sündide arv. 2022. aastal sündis Lõuna-Koreas naise kohta vaid 0,78 last, mis on maailmas kõige madalam.
Seitse aastat peale #MinaKa algset plahvatust on sooline ideoloogiline lõhe muutunud iseennast toitvaks ja täiustavaks süsteemiks. Küsitlused näitavad, et ideoloogiline lõhe ei piirdu paljudes riikides enam ainult naiste õiguste küsimustega. Küsimus, kas #MinaKa-lastel on põhjust naiste väidetava tagakiusamise pärast nõuda suuri ühiskondlikke muutuseid, on põhjustanud suurema soolise koondumise ka teistes küsimustes. Vastavalt naiste puhul progressiusklike ja meeste puhul konservatiivide leeridesse.
Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis ja Saksamaal toetab rohkem noori naisi kui mehi massisisserännet ning rassiõiglust. Vanemates vanusegruppides jagunevad sellised vaated enam-vähem võrdselt. Suuremas osas riikides on areng olnud siiski selline, et kui mehed on jäänud paigale, siis naistest on saanud vasakäärmuslased. Saksamaal siiski on näha, et noored mehed liiguvad tegusalt parema ilmavaate poole. Alla 30-aastased mehed on rohkem massisisserände vastu kui nende vanemad sookaaslased ja toetavad viimastel aastatel rohkem paremat parteid Alternatiiv Saksamaale.
Lihtne oleks arvata, et tegemist on ainult mingi hooajalise nähtusega ja kõik läheb mööda, kuid ideoloogilised lõhed seni siiski suurenevad. Andmestik näitab lisaks, et inimese väljakujunemise eas omandatud poliitilisi vaateid on suhteliselt keeruline maha raputada. Selliseid arenguid võimendab tõik, et tänu sotsiaalmeedia ja nutitelefonide levikule mehitavad noored naised ja mehed järjest enam väga erinevaid keskkondasid, kus kogevad erinevaid kultuure.
Ekspertide hinnangul ei võeta noorte inimeste poliitilisi vaateid tavaliselt eriti tõsiselt, kuna nad ei kipu olema poliitiliselt väga aktiivsed. Osutatud arengud võivad siiski põhjustada mitmete tulevaste põlvkondade jooksul suuri muutuseid, mis mõjutavad palju enam asju kui ainult parteide toetus.
Osutatud soolise lõhe näol on tegemist ühe tänase kõige olulisema sotsiaalse arenguga, mis annab vastuse paljudele keerulistele küsimustele.
Tõlkis Karol Kallas