Perearst Karmen Joller leiab Facebookis avaldatud kommentaaris, et nende alaealiste vaktsineerimiseks, kes pole "väikelapsed", pole vanemate nõusolek vajalik. Nimelt kehtivat alaealiste puhul vaktsineerimise kontekstis põhimõte "tema keha, tema otsus". Sarnasele seisukohale on asunud ka valitsus.
"Mis puutub lapsevanemate nõusolekusse, siis tegelikult pole seda vaja. Kõige olulisem on see, mida laps ise tahab – see on ju tema keha ja tema otsus. See ei käi muidugi väikelaste kohta, kes maailma veel hästi ei adu," leidis Joller kommentaaris teleajakirjanik Kristi Loigo postitusele, mis käsitles väidetavalt vaktsineerimise tõttu ühe tema tuttava last tabanud terviseriket.
Nagu on märkinud Varro Vooglaid, on Jolleriga sarnasele seisukohale asunud ka riik. Nimelt tõlgendab valitsus kehtivat õigust viisil, mille kohaselt on lubatud lastele koroonavaktsiin sisse süstida mitte ainult vanemate nõusolekuta, vaid ka vanemate teadmata.
Niisugune seisukoht tuletatakse võlaõigusseaduse paragrahvist 766, mis ütleb, et alaealiste patsientide puhul kuulub tervishoiuteenuse osutamiseks nõusoleku andmise õigus patsiendi seaduslikule esindajale ehk laste puhul üldjuhul nende vanematele üksnes "niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma." Lisaks on sätestatud, et "kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida."
Sellest regulatsioonist on sotsiaalministeerium ja teised ametkonnad omakorda tuletanud järelduse, et kui alaealine isik arvatakse suuteliseks ise vaktsineerimise poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma, siis võib talle vaktsiine manustada tema vanemate teadmata. Veelgi enam: valitsus tõlgendab kõnealust normi nii, et kui vanemad ei luba oma lastele koroonavaktsiine süstida, aga lapsed ise soovivad seda, siis võib ikkagi lapsed vaktsineerida, kui vanemate seisukoht arvatakse ilmselt laste huve kahjustavaks.
Vooglaid: riigi tõlgendus on väär
Vooglaiu sõnul on säärane kehtiva õiguse tõlgendus vildakas ja rikub tõsiselt põhiseaduse paragrahvides 27 ja 26 sätestatud vanemlikke õigusi. Esiteks kerkib üles puuduva vastutuse probleem.
"Kui vaktsineerimise järgselt ilmnevad lastel tervisekahjustused, jäävad sellega seonduvad raskused lapsi kasvatavate vanemate ja laste endi kanda. Seevastu need, kes langetasid otsuse manustada lastele vaktsiini ilma vanemate nõusoleku või isegi teadmiseta (arstid või muud meditsiinitöötajad) või kes mõjutasid lapsi sedasi otsustama (näiteks õpetajad või koolijuhid), ei vastuta reaalselt mitte kuidagi," märkis Vooglaid.
Niisugust olukorda ei saa tema hinnangul pidada vastuvõetavaks. "Kui avalik võim suunab võimalikult paljusid lapsi langetama vaktsineerimise kasuks otsust, mille tegeliku tähenduse terviklik mõistmine käib neile ilmselgelt üle jõu, siis peaks olemaelementaarne, et võetakse ka reaalne varaline vastutus juhul, kui vaktsineeritud lastel ilmnevad tervisekahjustused. Pidagem seejuures silmas, et Eestis puudub igasugune riiklik vastutus vaktsineerimisest tingitud kõrvaltoimete osas. Veelgi enam, kogemus näitab, et üldreeglina ei seostata ühtegi tekkinud tõsisemat kõrvaltoimet vaktsiiniga," sõnas Vooglaid.
Tema sõnul on kahetsusväärne, et ükski laste või lastevanemate esindusühing ei ole neid probleeme avalikus arutelus tõstatanud. "Aga seda enam on vaja, et vanemad koonduksid ja seisaksid oma õiguste ja oma laste turvalisuse eest. Riiklik püüdlus manustada lastele massiliselt alles testimisjärgus ja eksperimentaalsel tehnoloogial baseeruvaid vaktsiine, mida lapsed reaalselt ei vaja ja millega kaasneda võivate kahjustuste eest ei vastuta sisuliselt mitte keegi – olgugi et vaktsiinitootjad teenivad kümnetesse või koguni sadadesse miljarditesse ulatuvaid kasumeid –, kujutab endast laste riiklikku ärakasutamist ja väärkohtlemist," leidis Vooglaid.
Ta märkis, et Covid-19-st lähtuv oht alaealiste elule ja tervisele on äärmiselt väike. Lapsed põevad Covid-19-t tavaliselt kergelt ja suremus on peaaegu olematu (ca 1/100 000 IFR). "Isegi veendunud vaktsineerimise pooldajana tuntud Irja Lutsar on öelnud, et lastele on gripp tõsisemaks ohuks kui Covid-19. Seetõttu võib statistilistele andmetele tuginedes väita, et lapsed reaalselt neid vaktsiine ei vaja. Reaalselt soovitakse lastele kõnealune vaktsiin sisse süstida mitte nende endi huvides, vaid sootuks muudest huvidest lähtuvalt. Eetiliseks on seda võimatu pidada. Samuti on seda võimatu ühitada Eesti suhtes siduva laste õiguste konventsiooni artiklis 3 sätestatud põhimõttega, mis ütleb, et "igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike […] täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid," ütles Vooglaid.
Tema sõnul oleks lapsevanematel mõistlik saata kooli juhtkonnale selgesõnaline avaldus, millega keelata oma laste vaktsineerimine ilma vanemate loata.