Konservatiivne kolumnist Jonathon Van Maren leiab, et juhuseks on seksuaalrevolutsiooni järgselt muutunud puutumatuks õiguseks ning öelda, et LGBT inimesed peaksid oma seksuaaltegevust piirama on vaat et suurim hereesia. Sotsiaalsest distantseerimisest räägitakse ainult COVIDi puhul, mitte aga siis, kui see puudutab ahvirõugeid levitavat homoseksuaalset läbikäimist.
Juuli lõpus kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon ahvirõuged "ülemaailmseks tervisealaseks hädaolukorraks". Peavoolumeedia kohaselt puudutavad ahvirõuged peamiselt "meestega seksivaid mehi" ning nakatunutel esineb teiste sümptomite seas palavikku, peavalu, lihasvalu ning löövet suguelunditel või nende ümber.
Ahvirõugeid antakse sageli edasi seksuaalse kontakti kaudu, mistõttu kurtsid sellised kommentaatorid nagu Andrew Sullivan Twitteris vähese ahvirõugete vaktsiinide kättesaadavuse üle enne uhkusekuud. Lühidalt, seda haigust saab suuresti vältida… sotsiaalse distantseerumise läbi.
Kuid juhuseks on muidugi seksuaalrevolutsiooni järgselt muutunud puutumatuks õiguseks ning öelda, et LGBT inimesed peaksid oma seksuaaltegevust piirama on vaat et suurim hereesia. Ning seetõttu need samad terviseametnikud, kes sulgesid koole, hoidsid inimesi oma surevate sugulaste voodi äärest eemale, keelasid või piirasid kirikuteenistusi, käskisid inimestel oma kodudes püsida ning nõudsid, et kõik hoiaksid kahe meetrist vahet ja kannaksid maski, isegi mitte ei kaalu infektsioonikolleteks muutunud suurte homoparaadide keelustamist.
Nagu Erick Erickson seda sõnastas: need inimesed, kes sulgesid innukalt COVIDi pärast kogu ühiskonna "on need samad ametnikud, kes ei keela orgiaid, et peatada ahvirõugeid". Nagu tuleb välja, siis seda ei tehta isegi kaheks nädalaks, et levikut peatada.
Tegelikult ei ole paljude poliitikute peamine mure praegu mitte ahvirõuged, vaid idee, et tegevused, mis seda levitavad, võivad kaasa tuua häbimärgistamist. Nagu kurikuulus California seaduseandja Scott Wiener – kes toetas seadust, mis vähendab tagajärgi oma seksuaalpartnerile oma HIV nakkuse varjamise eest – kirjutas Twitteris: "Toimub palju homoseksuaalsete meeste häbistamist seoses ahvirõugetega. Sama häbistamist, mida me nägime 1980ndatel seoses HIViga. Pidada inimestele loenguid selle kohta, et nad peaksid seksist hoiduma ei ole rahvatervise strateegia. See ei peatanud HIVi, vaid tegi selle hullemaks ning see ei peata ahvirõugeid. Mis töötab, on vaktsineerimine, testimine ja inimeste harimine."
Hetkel, kui ma seda kirjutan, on sellel säutsul 1100 kommentaariga jagamist, kus sajad inimesed toovad välja, et Weiner oli suur sotsiaalse distantseerimise toetaja, kuni soovitati, et seksuaalsest kontaktist tuleks ahvirõugete leviku peatamiseks hoiduda. See on muidugi aga samm liiga kaugele.
Erinevus reaktsioonis COVIDile ning reaktsioonis ahvirõugetele ei ole iseenesest muidugi mingi ilmutus – kuid see on kindlasti meeldetuletus selle kohta, kellel on ühiskonnas privilegeeritud seisus ja kellel ei ole. Sinu vanaisa matustel osalemine võidakse COVIDi tõttu ära keelata hoolimata kasutusele võetud ettevaatusabinõudest; homoüritust ei keelata aga ahvirõugete tõttu ära, kuna kardetakse häbimärgistada seksuaalkäitumist, mis ahvirõugeid levitavad.
Nüüd on ilmselt ka hea aeg, et välja tuua, et peaaegu iga sugulisel teel leviv haigus on olnud Kanadas juba aastaid tõusuteel. Klamüüdia levik on suurenenud igal aastal alates 1997. aastast, kusjuures vahemikus 2001 kuni 2010 on selle suguhaiguse levik suurenenud 72%. Gonorröa levik kasvas aga 53,4% vahemikus 2001 kuni 2010 ega ole peatunud – seejuures on selle suguhaiguse levik naiste seas vanusevahemikus 15 kuni 19 aastat neli korda riigi keskmisest suurem. Süüfilise levik suurenes aga jahmatavat 456,7% vahemikus 2001 kuni 2010, seejuures esines eriti dramaatiline leviku kasv "meestega seksivate meeste" seas.
USAs on enam kui 20 miljonit uut sugulisel teel levivat haigusjuhtu igal aastal. 318 miljoni elanikuga riigis on 110 miljonil mehel ja naisel suguhaigus, mille tulemusena kulub otsesteks ravikuludeks vähemalt 16 miljardit dollarit igal aastal ning arvatavasti veel palju rohkem. Pooled nendest uutest nakatumistest esinevad noortel vahemikus 15 kuni 24 aastat.
Kui sageli kuulete te nendest numbritest meedias? Sisuliselt mitte kunagi. Haigusi ja infektsioone, millel on sageli jõhkrad ja eluaegsed füüsilised (ning samuti psühholoogilised) tagajärjed lihtsalt suuremal või vähemal määral ignoreeritakse, kuna kõik kardavad, et kui me räägime sugulisel teel levivatest haigustest, siis tuleb meil rääkida ka sotsiaalsest distantseerimisest.
Ning kui rääkida sotsiaalsest distantseerimisest seksuaalkäitumise osas, siis kõlab see suuresti nagu me propageeriksime seksuaalsuhetest hoidumist… mille kohta on meile suguhaiguste leviku kasvu taustal aastakümneid räägitud, et see lihtsalt ei tööta ning see ei ole realistlik – kuni nad otsustasid sulgeda terveid riike, et "levikut peatada".
Artikkel ilmus esmalt portaalis LifeSiteNews. Tõlkis Martin Vaher.