Ekspeaminister ja endine Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts osutab, et kliimaseadusesse tahetakse panna utoopilisi eesmärke, mille saavutamiseks kehtestatakse sisuliselt käsumajandus.
„Nõukogude ajal pandi niisugused utoopilised majanduseesmärgid parteiprogrammi, mida muidugi ei täidetud. Nüüd püütakse utoopilisi eesmärke panna seadusesse," märgib Parts ERR-ile antud intervjuus. „Väga loodan, et nüüd, kus see kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus on avalikustatud, et ühiskonnal jätkub tervet mõistust küsida, miks me seda teeme?"
Ekspeaminister kahtleb sügavalt, kas Eesti peaks seda teed minema, eriti arvestades tagajärgi. „Suurim neist on kaheldamatult kogu õigusriigi allavett laskmine," ütles Parts. Lisaks tahetakse kirjutada tarbimisele piirid ja protsessi tulemusel väheneb ka majanduskasv.
„Vaadates laiemat pilti, kui me räägime kliimaneutraalsusest, siis see on majandus-tehnoloogiline utoopia. Muidugi võib tulla tehnoloogiaid, mis lahendusi pakuvad, kuid nii lihtsustatul kujul kliimaprobleemide adresseerimine on vastutustundetu, ma ei taha kasutada sõna – kuritegelik," sõnas Parts.
Parts toob välja, et kuigi rohepöörde puhul räägivad selle eestvedajad palju teadusest, siis pilt on tegelikult teine. „Nendes [ÜRO kliimapaneeli] raportides on palju ebakindlust, andmete puudulikkust, kuna kliimaprotsessid on väga pikaajalised. Põhjuslikud seosed on tihti tõestamata. Suur osa sotsiaalmajanduslikest mõjudest ja pakutavatest niinimetatud lahendustest on pigem arvamuslik, mitte teaduslik," osutab Parts. „Ma rõhutan, et need lahendused pole teaduslikult evalveeritud. Mingit universumi katastroofi sealt küll ei leia."
Partsi sõnul püütakse ideoloogiliste ja poliitiliste teemade juures tihti teadus mängu tuua. „Kliimaministeeriumi kliimaseaduse eelnõu sissejuhatuses on lause: „teaduses on selles küsimuses kõik selge". Selle kohta ütles Iiri kirjanik Bernhard Shaw kunagi, et kui segada poliitika ja teadus, siis saame lõpuks ikka poliitika."
Ohtlik on Partsu hinnangul ka see, et sellist seadust hakkab välja töötama nn ekspertide nõukogu, mis sarnaneb koroonaajal kokku kutsutud teadusnõukojaga. „See on väga ohtlik praktika," rõhutab Parts. „Siin tuuakse tihti näiteks koroonaajal toimunut. See oli ja on omamoodi umbusaldusavaldus demokraatlikule protsessile. Meil on ju olemas parlament, meil on valitsus, ministeeriumid, aga need olevat rumalad."
„Tegelikult on selline arusaam, et asendame demokraatia mingisuguse tarkusega mujalt, demokraatia mandumine," juhib Parts tähelepanu tõsiseks tegevale tendentsile. „Ma ei hakka detaili minema, aga ma ei usu nendesse nõukogudesse. See on tegelikult demokraatia vastutuse hägustamine."
Tema sõnul näitab Euroopa praktika hästi, kuidas sellised nõukojad hakkavad kliimaküsimustes käske jagama, küll korterelamute renoveerimisest kuni põllumaade kasutamiseni.
„Selle juurde käib tihti ühiskonnale moraali lugemine. Väga paljudes Euroopa riikides on täpselt selline nii-öelda seiresüsteem tööle pandud, pidevalt pedaalitakse katastroofi narratiivi," selgitas Parts.
Parts peab vajalikuks suhtuda rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ettekirjutatusse skepsisega. „Ja on veel üks tendents, mida ma väga palju olen viimase kuue aasta jooksul jälginud. Kõikvõimalikesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse tuleb suhtuda teatud koefitsiendiga. Kohati on need ideoloogiliselt laetud, peab aru saama, millest üks või teine organisatsioon on hoo sisse saanud."
Ekspeaminister loodab, et kliimaminister Kristen Michal ja kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemetshakkavad lõpuks oma peaga mõtlema, kui nad just kliimaseadust sahtlisse ei lükka. „Aitab sellest sõnapilve eetrisse paiskamisest ja avaliku ruumi risustamisest."
Toimetas René Allik