Endise sookomissari Mari-Liis Sepperi hiljuti Sirbis väljendatud ideed on hullumeelsed, nendel puudub igasugune seos reaalsusega ning lõppastmes pole neid olemas mujal kui sooideoloogide ja nende järgijate peas. Oma laste tulevikust hoolivatel kodanikel tuleb aga püsti tõusta ja hüüatada: aitab jamast, kirjutab Objektiivi toimetus seekordses juhtkirjas.
Lugedes aastaid soolise võrdõiguslikkuse volinikuna töötanud Mari-Liis Sepperi Sirbis ilmunud ogaraid mõtteavaldusi soo või pigem sootuse kohta, tuleb oma laste tulevikust hoolivatel kodanikel püsti tõusta ja hüüatada: aitab jamast!
Artiklis "Virdav ja vulav" paneb Sepper samale pulgale rassilise ja soolise jaotuse, nähes probleeme liigituses kui sellises. "Sugu on nagu rass, seda ei ole olemas mujal kui ideoloogide ning nende järgijate peas. Rassism ei ole mitte üksnes rassiliigitusel põhinev võimuhierarhia, rassivaen ja rassieelarvamusest tõukuvad kuriteod, vaid juba liigituse akt iseeneses. Sama lugu on sooga," tõdeb endine riigiametnik.
Sugude eristusest ning mehe ja naise vastastikusel bioloogilisel ja psühholoogilisel täiendamisel rajaneva seksuaalsuse normatiivseks pidamisest saab Sepperi käsitluses aga ei vähemat ega rohkemat kui fašism: "Subjekti seksuaalne identiteet on valik, soovin uskuda, et üha vabam vanuse lisandudes ning hoolimata üha jõulisemalt pealetungivast heterofašistlikust poliitsurutisest."
Kas ühiskond peaks eelolevate mõtetega astuma paljukiidetud "diskussiooni" ? Ei peaks.
Need ideed on hullumeelsed, neil puudub igasugune seos reaalsusega ning neid pole olemas mujal kui sooideoloogide ja nende järgijate peas. Punkt. Sama moodi võiks astuda "diskussiooni" mõne mõtteavaldusega, mille kohaselt tatsavad teisel pool maakera inimesed ringi pea alaspidi või Kurrunurruvuti saare elanikud toituvad fotosünteesi kaudu otse päikesevalgusest.
Kui Sirp soovib oma väheste ja paljukannatanud lugejate mõistust terroriseerida "mõtteavaldustega", mille kohaselt pole sugu üleüldse olemas ning mehe ja naise teineteisest eristamine on fašism, siis võib seda sõnavabadusele viidates sallida. Punane joon kulgeb aga sealt, kus sooideoloogiline pori üritab endale avaliku arvamuse väljal legitiimsust hankida ning tulevikus juba kohustuslike kooliprogrammide kaudu meie laste hinge valguda.
Selline plaan on olemas ja seda on hakatud ka ellu viima – tõsi, alustuseks loomulikult Sepperi äärmuslikest seisukohtadest kõvasti leebemat tooni üles näidates. Alles eelmise aasta sügisel sai avalikkus teada, kuidas poliitikauuringute keskus Praxis ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut asusid "nõustama" Eesti koolijuhte küsimuses, kuidas muuta meie koolide juhtimine "sooteadlikumaks".
Kasvõi see tõik annab juba märku, kuidas Sepperi ja teiste sooideoloogide segastel ideedel pole äärmuspahemlaste sepitsustes määratud jääma vaid kultuurilehtede veergudele ja ülikoolide auditooriumidesse, vaid sooideoloogia mürki soovitakse tilk tilga haaval manustada ka meie lastele, sest just neist moodustub tuleviku ühiskond. Seda oleme juba korduvalt näinud kõikjal lääne kultuuriruumis alates Barack Obama nõdrameelsest peldikuukaasist kuni kasvava propagandani, mis üritab soodustada üha nooremate inimeste sooidentiteedi häireid manustades neile "transsoolisuse" vaimset mürki ning asetades massikultuuris eeskujuks "laps-transsoolisi".
Kui kaugele võib see ideoloogia jõuda juba täna, on näidanud Mari-Liis Sepperi aegse soolise võrdõiguslikkuse komissari büroo suurrahastaja Norra riik (jah, Eestis peetakse võimalikuks, et valitsusasutuste tegevust rahastab rahva enamusele vastuvõetamatu ideoloogilise programmi elluviimiseks teise riigi valitsus), kus mõned aastad tagasi vastu võetud seaduse järgi saavad Norra lapsed õiguse seitsme aasta vanuselt oma sugu muuta. 2015. aastal vastuvõetud seaduses sätestatu näol on tegu kõige noorema lubatud soovahetuse vanusega maailmas. Norra tervishoiuminister Bent Høie, kes seaduseelnõu plaani Oslo Pride-festivalil avalikustas, on avalik homoseksuaal.
Sooideoloogia on segane, hull ja idiootlik, kahtlemata. Ent just sellisena üritatakse seda ühiskonnale ja tulevatele põlvedele peale suruda. Peame lähtuma antusest. Kui olukord on selline, et taevast kukub pussnuge, siis tuleb sellele reageerida, ükskõik kui hullumeelsena see võibki alguses tunduda.
Kui levitatakse sooideoloogilist nõdrameelsust, millega rünnatakse elementaarset bioloogilist antust ja tervet mõistust ning millega soovitakse nakatada ka meie lapsi, tuleb sellele vastu astuda, see välja naerda ja sellele oma õige koht kätte näidata. Me kas asume nüüd ja praegu kaitsma end väärastunud ideoloogiate pealetungi vastu või näeme, kuidas meie laste mõttemaailm ja elud pahatihti lapsetute äärmuslaste poolt krussi keeratakse.
Ja muuseas, ceterum censeo, võrdõiguslikkuse voliniku institutsioon ühes selle aluseks oleva võrdse kohtlemise seadusega tuleb likvideerida, nii et sellest ei jää maa peale alles isegi mälestust.
Samal teemal: