Põhiseaduse vastaste koroonameetmetega Eesti kodanike jagamine kahte leeri, ühiskonna lõhestamine, väikeettevõtluse ja keskklassi väljasuretamine hullumeelsete energiahindadega – mitte Eesti pole tagasi tulnud, vaid värskes kuues on end ilmutanud enneolematu reformierakondlik kobarkäkk, millest tuleb Eesti rahva huvides võimalikult kiiresti lahti saada, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Aasta on möödunud sellest, kui kaitsepolitsei ja prokuratuuri mahitusel sai võimule "päikesetõusuvalitsus", mille sünnihetkel vallandas liberaalne õukonnameedia kosmilise ülistuslaulude kaskaadi, mida poleks häbenenud ka mõne Aafrika huntadiktatuuri propagandamasin või Põhja-Korea riikliku telekanali õhtune uudistesaade.
Liberaalselt õukonnameedialt, mille hulka kuulub ka Eesti Rahvusringhääling, peaks küsima, kas neil piinlik ei ole sellisel viisil oma poliitilist erapoolikust välja näidata? Aga me teame juba vastust. Ei ole. Mitte vähimalgi määral.
Rääkides valitsuse saavutustest on "päikesetõusuvalitsuse" peaminister Kaja Kallas tulnud aasta hiljem lagedale Eesti lähiajalugu defineeriva meemiga, mis pärineb ERSP valimiskampaaniast aastast 1992 "Eesti tuleb tagasi": "Eesti on taastanud usalduslikud suhted oma liitlastega ja meisse suhtutakse taaskord kui tõsiseltvõetavasse ning nutikasse partnerisse. Eesti on tulnud tagasi," sedastab Kallas oma kokkuvõttes.
Kallase sõnul saab öelda, et meie majandus tuli kriisist hästi välja, sest valitsus olevat hoidnud ühiskonda võimalikult avatuna. "Samuti lõppes ühiskonna gruppide üksteisele vastandamine ja vähemuste kiusamine," leidis peaminister valitsemisaasta kokkuvõtteks kirjutatud sotsiaalmeediapostituses.
Nagu paljude teiste Kallase väljaütlemiste puhul, pole ka sel korral päris täpselt võimalik aru saada, kas inimene teeb nalja või puudub tal elementaarne kontakt reaalsusega. ERSP kunagise loosungi väljatoomine Kallase valitsuse iseloomustusena riivab rahvusteadvusliku blasfeemia piire. Kui ERSP loosung tõi lootustandvatel üheksakümnendatel tagasi unelma "vanast heast eestiaegsest" Eesti Vabariigist, siis samasisulise väljendi paigutamine valitsuse viimase aasta konteksti sunnib küsima, kas pole oma "edusamme" kirjeldaval Kallasel keele ja välise reaalsuse vahelises suhtes midagi lõplikult katki läinud.
Kallase hinnangul lõppes tema valitsuse võimuletulekuga ühiskonna gruppide üksteisele vastandamine ja vähemuste kiusamine. Millised konkreetsed vähemused olid eelmise valitsuse ajal taga kiusatud ja milliste meetmetega, sellele me peaministri postitusest selgust ei saa. Küll aga teame, et valitsus on piiranud peaaegu 40 protsendi Eesti elanike põhiseaduslikke vabadusi tõrjudes ühiskonnaelust välja kõik need, kes pole lasknud endasse süstida lõpetamata ohutusuuringutega aineid.
Rohkem kui ükski teine valitsus kogu taasiseseisvunud Eesti ajaloos on just Kallase valitsus vastandanud teineteisele kahte ühiskonnagruppi – vaktsineerituid ja vaktineerimata inimesi – ning kiusanud koroonapasside kuritegeliku apartheidirežiimiga taga ligi 40 protsenti inimestest, sh lapsi.
Vähe sellest. Rääkides ühiskonnagruppide vastandamisest on Kallase valitsuse tervise- ja tööminister Tanel Kiik süüdistanud koroonakriisi haripunktis novembris eelkõige vaktsineerimata inimesi. „Oleme [haiglate – toim.] ülekoormuse ohus ja tõsises tervisekriisis pelgalt seetõttu, et 30 protsenti täiskasvanutest ei ole veel kaitsesüstimiseni jõudnud," rääkis Kiik toona häbiväärselt, vastandades teineteisele otseselt kahte ühiskonnagruppi ning süüdistades omaenda läbikukkumistes kolmandikku Eestimaa inimestest.
"Meil ei ole enam valitsuses inimesi, kes külvaksid vaenu ja lõhestaks ühiskonda," jätkab Kallas oma tiraadi, saamata ilmselgelt aru, et vaktsiiniapartheidi kehtestamine, riiklike asutuste ja jõuametite spetsialistide survestamine ja vallandamine ning kevadine politsei jõudemonstratsioon, mille käigus kuulutati tšello ja piimamannerg ohuks põhiseaduslikule korrale, olid taasiseseisvunud riigi ajaloos konkurentsitult kõige lõhestavamad ja destruktiivsemad sammud, millega Eesti rahva sekka on vaenu külvatud ning meid eri leeridesse jagatud – kuni sinnamaani välja, et paljud kahtlevad, kas lõhestatud rahvast on enam võimalik kokku traageldada.
"Kadus ka alternatiivfaktidest lähtuv valitsemiskultuur," sildistab Kallas eelmist valitsust. Kallase valitsus on aga ise olnud see, kes on ellu viinud riiklikke vaktsineerimiskampaaniaid, milles on räägitud vaktsiinide pea 100-protsendilisest tõhususest ning vaktsineeritud inimeste täielikust kaitstusest covidi ees. Vaktsiiniapartheidi kehtestamise ajal räägiti aga koroonapassist kui "nakkusohutustõendist".
Kõik eelnev on vale vale otsa, vaktsineeritud nakatuvad ise ja kannavad haigust edasi ning "nakkusohutustõendist" on saanud peamine põhjus, miks viirus hoolimata apartheidimeetmetest sügisel jõudsalt levis. Mida on valitsuse propaganda kujutanud endast muud kui alternatiivfaktidest lähtumist? Reaalsusega kooskõlas olevast tõest me valitsuse koroonapropagandas igal juhul rääkida ei saa.
"Täna aasta tagasi oli Eesti kobarkriisi küüsis," räägib Kallas ja asub loetlema valitsuse samme, millega olevat kriis kriisi järel seljatatud. See on järjekordne vale. Võrreldes tänase päevaga polnud Eestis mingit kobarkriisi. Kallase valitsus on aga tinginud olukorra, kus koroonameetmetega vaesunud väikeettevõtjad peavad lisaks vähenevatele sissetulekutele seisma silmitsi ka röövellike energiahindadega, mis pärsivad omamaist ettevõtlust ja tootmist.
Põhiseaduse vastaste koroonameetmetega Eesti kodanike jagamine kahte leeri, ühiskonna lõhestamine, väikeettevõtluse ja keskklassi väljasuretamine hullumeelsete energiahindadega – see on tänase kobarkriisi paleus, millest valitsus ja selle juht vaatavad süstemaatiliselt mööda, ilmutades sealjuures reaalsusest irdumist, mida on raske mõista millegi muu, kui riigi ja rahva tahtliku hävitamisena.
Tagasi pole tulnud mitte Eesti, vaid värskes kuues on end ilmutanud enneolematu reformierakondlik kobarkäkk, millest tuleb Eesti huvides võimalikult kiiresti lahti saada.