Isamaa perede ühenduse asutamiselt vaatas vastu laialivalgumine põhimõttelise tähtsusega ilmavaatelistes küsimustes, mida ei ole võimalik kõlavate üldsõnaliste loosungitega varjata, toonitab Objektiivi toimetus juhtkirjas.

Laupäeval toimunud Isamaa Perede Ühenduse avaüritus peegeldas ilmekalt Isamaa põhiprobleemi, milleks on suutmatus või soovimatus väljendada printsipiaalselt olulistes küsimustes selgeid seisukohti, rääkimata sellistest seisukohtadest juhinduva järjepideva poliitika elluviimisest.

Ei ole teada, mis perede ühenduse asutamisel täpselt toimus ja millised seisukohad seal kõlama pandi, aga vähemalt see pilt, mis avaneb Postimehe kajastuse kaudu ja mis vaatab vastu ka ühenduse kirjeldusest erakonna kodulehel, tõstatab tõsiseid küsimusi.

Näiteks näitlejast riigikogu liige Üllar Saaremäe rääkis perede ühenduse asutamisel toimunud paneeldiskussioonis sellest, et inimestele peab andma õiguse elada nii, nagu nad õigeks peavad ja kus nad ennast õnnelikult tunnevad. "Põhiseaduses ei saa ette kirjutada, kellesse sa tohid armuda, see peab jääma inimeste endi otsustada," toonitas Saaremäe.

Aga mida peaks see õieti tähendama? Pidades silmas, et mitte keegi ei ole pannud ette määratleda põhiseaduses, kellesse keegi tohib või ei tohi armuda või kellega keegi tohib või ei tohi koos elada, on hetkel tuliste poliitiliste arutelude konteksti arvestades ilmne, et Saaremäe soovis tegelikult öelda hoopis seda, et abielu mõistet mehe ja naise vahelise liiduna ei tuleks tegelikult põhiseadusesse kirjutada.

Raske on uskuda, et ta ei saa aru, et see, kellesse keegi tohib või ei tohi armuda, on sootuks erinev küsimus kui see, millisena käsitletakse meie riigis abielu ideaali. Võttes arvesse, et paljudes Euroopa riikides on abielu mõiste juba seadustega ümber kirjutatud, hõlmates sellega ka samast soost isikute vahelised suhted, on võimatu mõista Saaremäe seisukohta muu kui osutusena, et ka Eestis tuleks kui mitte kohe  "homoabielu" seadustada, siis jätta vähemalt selleks uks lahti.

Kuivõrd poliitika on ideaalide eest seismise kunst, siis olnuks perede ühenduse asutamisel igati kohane vastata selgelt küsimusele sellest, millise perekonna ideaali teostumise eest soovitakse seista.

Kas selline ilmselgelt liberaalne positsioon on tõesti Isamaa perede ühenduse hoiakut väljendav seisukoht? Kui on, siis mille poolest erineb see positsioonidest, mida väljendavad Isamaa nn parempoolsed, millele vastukaaluks perede ühendus tõenäoliselt loodi? Kui see aga ei ole perede ühenduse hoiakut väljendav seisukoht, siis miks Saaremäe üldse perede ühenduse asutamisel selliseid seisukohti väljendab ja miks perede ühendusest keegi sellele avalikult vastu ei väida?

Kuivõrd poliitika on ideaalide eest seismise kunst, siis olnuks perede ühenduse asutamisel igati kohane vastata selgelt küsimusele sellest, millise perekonna ideaali teostumise eest soovitakse üleüldse seista. Paraku ei nähtu kusagilt, et seda oleks tehtud. Seevastu rääkis aga Saaremäe vajadusest väärtustada perevormide paljusust ja tõstis ühe huvitava võimalusena esile nö kärgpere mudelit, mis pakkuvat talle endale suurt rahuldust.

Tõsi, praeguse aja raskekujuliselt lagunenud perekonnakultuuriga Eestis on nö kärgpered (ehk pered, kus ema või isa on jätnud perekonna maha ja võtnud endale uue elukaaslase) paljude inimeste elu reaalsus, aga kui poliitik väljendab vaateid, nagu tuleks seda reaalsust käsitleda ideaalide mõttes samaväärse peremudelina kui elukestval abielutõotusel rajanev truu ja terviklik perekond, siis ei saa teda kuidagi konservatiivse elukäsitluse eestkõnelejaks pidada.

Ka Isamaa perede ühenduse kodulehelt ei leia sõnagi selle kohta, nagu seistaks kindlalt abielu määratlemise eest põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna või nagu käsitletaks perekonnana vaid mehe ja naise suhtel baseeruvat ja ideaalis elukestva liiduna sõlmitud abielul rajanevat ühendust, millega ei ole homoseksuaalsetel suhetel mingit pistmist. Just samuti ei leia sealt sõnagi vajaduse kohta kaitsta senisest tunduvalt jõulisemalt veel sündimata laste elu.

Niisugust kõigile meeldida püüdmisele iseloomulikku ja suhtekorralduslikku käekirja väljendavat ilmavaatelist ebamäärasust arvestades ei ole üllatav, et Isamaa reiting võbiseb juba pikemat aega valimiskünnise piiril ja on viimase küsitluse kohaselt langenud sellest allapoole. Kindlasti teavad ka Isamaa juhid ise, et just selle probleemi tõttu sai Eesti poliitilisel maastikul võimalikuks EKRE jõuline esiletõus, olulises osas muidugi Isamaa toetuse arvelt. 

Tõenäoliselt pole Isamaa suuteline seda probleemi ületama, aga just see probleem Isamaa lõpuks parteide surnuaiale viib.

Päisefoto: Isamaa näitlejast parlamendisaadik Üllar Saaremäe koos suhtekorraldaja Janek Mäggi ja Isamaa riigikogu fraktsiooni juhi Priit Sibulaga Isamaa Perede Ühenduse asutamisel. Foto: Ott Kattel (Facebook/Isamaa)