Endise kaitseväe orkestri koosseisule tuleks leida uus rakendus. Näiteks võiksid nad kõndida poliitiliselt korrektsete valitsusmeelsete loosungitega mööda pealinna ja maakonnakeskuste tänavaid, lehvitamasd valgeid lippe, sekka ka Euroopa Liidu ja triibulippe. Sellised agitatsioonibrigaadid saaksid aeg-ajalt hõigata läbi valjuhääldi valitsuse poliitilist kurssi toetavaid värsse ja lööklauseid, leiab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Kuna Eesti kaitseväge on tabanud kärped ja kuuldavasti tahetakse selle nimigi ära muuta, tuleb mõelda endise kaitseväe koosseisule uus rakendus. Mundrite kandmist on juba taunitud ja kaitseväe orkestergi laiali saatmisel.
Mis saab aga siis kogu nimetatud struktuuri koosseisu kuuluvatest inimestest, kui nad on viidud uuele korralduslikule tasemele? Ilmselge on see, et kes pääseb kärbetejärgsest koondamisest, peab ju millegagi tegelema.
Üks võimalus oleks kogu praegust kaitseväelaste koosseisu rakendada uutes oludes rahva meeleolu tõstmiseks ja progressiivsele mõtlemisele ärgitamiseks. Erariideid kandvaid endisi sõjaväelasi saaks rakendada riigi sisejulgeoleku tõstmiseks.
Iga kord, kui toimuksid valitsuskoalitsioonile ja praegusele valitsusele mittemeelepärased avalikud üritused, saaks kohe sellistele rahvakogunemistele saata ühe kompanii erariides endisi kaitseväelasi. Nad summutaksid üritustele kogunenud rahva võimsa koorilauluga. Endise kaitseväe orkestri endised pillimehed saaksid siis ka uue rakenduse ja võiksid koorilaulu oma pillimänguga saata. Selle seltskonna nimi võiks olla Ühiskondliku Sidususe ja Meeleolu Tõstmise Üksus.
Peale selle saaks kaitseväelasi rakendada ennetustöö ja näitagitatsiooni jaoks. Jagu endisi kaitseväelasi kõnniks transparentide ja poliitiliselt korrektsete valitsusmeelsete loosungitega pidevalt mööda pealinna ja maakonnakeskuste tänavaid ja lehvitaks valgeid lippe, sekka ka Euroopa Liidu ja triibulippe. Sellised agitatsioonibrigaadid saaksid aeg-ajalt hõigata läbi valjuhääldi valitsuse poliitilist kurssi toetavaid värsse ja lööklauseid.
Oleks tore, kui brigaade saaks riietada erinevate maakondade rahvariietesse, kuid see ei tule ilmselt kõne alla, kuna võib solvata kõiki neid, kes ei kuulu vastavate maakondade ja linnade kohalike hulka. Seega jääb agitatsioonibrigaadide tööriietuseks sportlik rõivastus. Sooneutraalne ja ühtlaselt kandja nahavärvi ja rahvust varjav spordirõivastus. See ei solvaks kedagi.
Endised kaitseväelased leiaksid rakendust ka kohalikule omavalitsusele abikätt ulatades ning saaksid linnaosavalitsustes ja muudes selleks ette nähtud kultuuriasutustes nagu klubid, noortekeskused ja rahvamajad korraldada malekursuseid, kabevõistlusi, ristsõnade lahendamist, kottisjooksu jne.
Nad saaksid esineda loengutega ümberkirjutatud maailma, Euroopa ja Eesti ajaloost. Poliitiliselt korrektsest ajaloost, mis oleks koostatud vastavate riigiasutuste pedellide poolt. Endised kaitseväelased saaksid kodanikele õpetada uut, lojaalse ja tubli kodaniku näoilmet ja kehahoidu ning loomulikult ka kõnnakut.
Samal ajal tuleks sellistel kiirkursustel õpetada kodanikke haukuma ja rusikatega vehkima kohe, kui linnapildis või külatänaval satub neile ette keegi, kes on isamaaliste vaadetega ega varja seda ning eriti siis, kui vastu satub keegi rahvuskonservatiividest. Siis peab kohe igal korralikul ja praeguse valitsuse režiimitruul inimesel olema varnast võtta terve arsenal võtteid oma tunnete ja pahameele väljendamiseks ja seda nii sõnas kui kehakeeles.
Ühiskonna Sidususe ja Meeleolu Tõstmise Üksus võiks ka ise korraldada süstemaatiliselt pikette ja suuremaid rahvakogunemisi, kus saaks iga natukese aja tagant lahti seletada praeguse koalitsiooni uusi ühiskonda muutvaid arengukavasid ja jutustada, mida üks või teine minister rahva hüvanguks teha kavatseb. Riigiametnike moraalse stimuleerimise raamistikuks võiks nimetatud Üksus kirjutada, viisistada ja esitada koorilauludena lühikesi, kuid tabavaid riigiametnikke toetavaid ja kiitvaid lühilaule.
Üksikute poliitiliste tagurlaste kimmeldamiseks ja nende plaanide taunimiseks ning paljastamiseks peaks iga uue üksuse liige kaasas kandma „Tagurlase välimäärajat". Selles kirjeldatud näoilme, kõnnaku, kehahoiaku ja silmavaate alusel saaks üsna peagi kaardistatud kõik need inimesed, kes ilmselgelt ei toeta kallasevalitsust ja ei poolda praegust Kadrioru perenaist. Sellistega saab kohe arveid õiendada teistele kodanikele õpetuseks. Neid tagurlasi saab avalikult alandada, mõnitada ja tögada. Nimetatud meetmed peaksid olema samuti fikseeritud ja kogutud „Tagurlase välimäärajasse".
Praegu kaitseväe kasutuses olev inventar nagu saapad, mundrid, sõjatehnika, sidevahendid ja kõik muu peaks olema maha müüdud kohalikul turul või piiritagustes riikides, kus kaitseväed veel oma traditsioonilist funktsiooni täidavad.
Kaitseväe juhataja tuleks ümber nimetada Ühiskondliku Koosmeele Peakoordinaatoriks ja tema lähimad alluvad vastavate järkude koordinaatoriteks. Peastaap võiks saada nimeks Ühiskonna Sidususe Koordinatsioonikeskus. Kaitseminister peaks ümber nimetatama Hoolivuse ja Sallivuse Eestseisjaks. Teisedki ministrid peaksid saama ümbernimetatud eestseisjateks. Valitsus peaks hakkama kandma nimetust Riigiasjade Hooldekodu ja kodanikud peaksid olema ümbernimetatud hooldealusteks.
Aga kust selleks kõigeks raha tuleb, küsite? Rahamaterjali on meil õnneks saadaval küll – metsad tuleb lihtsalt maha raiuda ja rahaks teha.
See suur töö vajab juurde tegijaid, aga on lihtne lahendus, kust saada töökäsi. Endised kaitseväelased, kes ei ole nõus Ühiskonna Sidususe ja Meeleolu Tõstmise Üksuses olema, saadetakse sundkorras metsatöödele. Esmalt kantakse nad muidugi ebalojaalsete kodanike registrisse, mis tuleb kiiremas korras luua. Metsatöödele saadetakse sundkorras ka kõik töötud.
Tegelikult on uute tingimuste saabudes nii endisele kaitseväele kui veel paljudele kärpemuutusi läbinud riigistruktuuridele uusi rakendusi mõõtmatult palju. Kes ikka tõsiselt muutuda tahab, see saab muutuda küll ja küll.
Võimukoalitsioonil on indu, huumorimeel ja piiramatu fantaasia – küll nad riigi ümberlõikamisega hakkama saavad.