Peaminister Jüri Ratase hinnangul on Rail Baltic hea projekt Eesti majandusele, inimestele ja ühendustele, mistõttu valitsus saadab Rail Balticu lepingu ratifitseerimiseelnõu edasi riigikogule, vahendavad meediaväljaanded.
Peamine risk projekti teostumisele on Jüri Ratase sõnul Euroopa Liidu toetuse vähenemine ja sel juhul tuleks projekti elluviimine taas üle vaadata.
Konsultatsioonifirma Ernst & Young äsja valminud uuringu tasuvusarvutuse kohaselt jääb Rail Baltic ilma Euroopa Liidu abita nelja miljardi ja ELi abiga 0,6 miljardi euroga miinusesse. Tuleb välja, et 30 aasta lõikes on Rail Baltic Balti riikidele kahjumlik projekt ka Euroopa Liidu 85% osalust arvestades.
Kasum sündivat hoopis Rail Balticu mõjust keskkonnale ja majandusele – selleks on õhusaaste vähenemine, kliimamuutuse kompenseerimine, reisiaja ja müra vähenemine, parem turvalisus jms.
"See on tellitud raport, millel pidi olema selline sõnum, et Rail Balticu projekt õigustab ennast. Et eesti rahvas paneb ühe euro sisse ja saab kuus tagasi ning kõik saavad rikkaks. Aga kust need raportis nimetatud miljonid tulevad? Ma olen nii kaua maailmas elanud, et ma ei usu seda," ütles Konservatiivse Rahvaerakonna esimees ja riigikogu liige Mart Helme telesaates "Otse kümnesse" kõnealust uuringut kommenteerides.
"Nikita Hruštšov ütles 1960ndatel, et sellele põlvkonnale saab osaks õnn elada kommunismis. Ka see oli ka NLKP kongressil vastu võetud raport. Ka Nõukogude ajal joonistati kaugeid helgeid perspektiive. Nüüd ei ole seda riikigi," lisas Helme.
Vikerraadio päevakommentaaris juhtis ajakirjanik Alo Lõhmus tähelepanu asjaolule, et Poolas taandub kavandatav kiirraudtee tavaliseks raudteeks, mis pärast moderniseerimist võimaldab sõitu kiirusega ainult kuni 160 kilomeetrit tunnis.
"Niisiis on unistus Tallinna ja Berliini vahelisest kiirrongist purunenud. Jääb mulje, et Rail Balticu propageerijad on seda kasutanud lihtsalt teadliku võttena avalikkuse "ära rääkimiseks". See aga ei ärata usaldust ka Rail Balticu allesjäänud projekti suhtes," tõdes Lõhmus.