"Ameerika Ühendriikide 46. president Joe Biden tõestab, et ta on Ameerika Ühendriikide kõigi aegade kõige valelikum, korruptiivsem ja ebakompetentsem president," kirjutab teenekas Eesti poliitik Jüri Toomepuu sotsiaalmeedias.
Ameerika Ühendriikide 46. president Joe Biden tõestab, et ta on Ameerika Ühendriikide kõigi aegade kõige valelikum, korruptiivsem ja ebakompetentsem president.
Varem peeti kõige korruptiivsemaks vabariiklasest presidenti Warren Hardingit (eluaastad 1865–1923, president 1921–1923). Teekannu Kupli (Teapot Dome) skandaali, kus Hardingi valitsuse siseminister hangeldas mereväe naftavarudega, meenutatakse tänaseni kurikuulsa korruptsiooninäitena.
President Joe Biden on Hardingi "saavutused" ületanud. Ta on kurb näide olukorrast, kuidas valelik, korruptiivne ja tuima mõistusega riigijuht hävitab riiki.
Patoloogiline valetaja
Biden uhkustab, et ta oli ülikoolis juurat õppides klassi priimus. Päris elus oli ta siiski üks viletsamatest – seitsmekümnekuues kaheksakümneviie lõpetaja hulgas. Ta valetab, et tal on kolm akadeemilist kraadi. Ta valetab, et ta oli politoloogia kateedri silmapaistev tudeng.
Ta valetab, et ta astus 1965. aastal mereväeakadeemiasse. Ta valetab, et ta arreteeriti, kui ta käis Lõuna-Aafrikas külas tollal vangistatud ja hiljem presidendiks saanud Nelson Mandelal. Ta hoopleb, et ta arreteeriti Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste liikumise ajal [mis leidis aset 1950- ja 1960ndatel aastatel] ja valetab, et ta oli kunagi professionaalne veoautojuht. Kui ta püüdis võita valimistel latiinode hääli, valetas ta, et ta kasvas üles puertoriikolaste kogukonnas.
Kui Bidenilt küsiti kommentaari augustis Hawaii Maui saarel toimunud tulekahju kohta, mille käigus hävines Lahaina linn, hukkusid sajad inimesed ja hulga inimeste saatus on tänaseni teadmata, siis pidas ta vajalikuks rääkida kunagisest tulekahjust oma majas, mis olevat rikkunud kõik "keldrist pööninguni" ja mille käigus "hukkus peaaegu paar tuletõrjujat". AP uudisteagentuur kirjutas siiski toona, et tegemist oli köögis puhkenud pisikese tulekahjuga, milles keegi vigastada ei saanud ja mis kustutati 20 minutiga.
11. septembril, kui ameeriklased mälestasid 3000 inimest, kes langesid 22 aastat tagasi New Yorgis islamistide terrori ohvriks, väitis Biden, et ta külastas päev pärast rünnakut New Yorgi kaksiktornide varemeid. Tegelikult oli ta tol päeval Washingtonis senati istungil.
Paljud Bideni valed on poliitilised. Näiteks on ta väitnud, et inflatsioon on Ameerika Ühendriikides "null protsenti" ja seda ajal kui see oli tegelikult 8,5 protsenti. Ühes kõnes ta kuulutas: "Eelmisel aastal rahastasime 700 000 suurt ehitusprojekti – 700 000 kogu Ameerika Ühendriikides. Maanteedest lennujaamadeni, sildadest tunnelite ja lairibaühenduseni." Suuri föderaalvalitsuse rahastatud taristuprojekte oli toona siiski 7 000.
Biden kinnitab samuti, et tervisekindlustusega kaetud inimesed ei pea juba käesoleval aastal oma retseptiravimite eest maksma aastas üle 2000 dollari. Ravimite maksumuse ülempiiri sätestav seadus jõustub siiski alles kahe aasta pärast.
Bideni korruptsioon
Kongressi uurimise käigus on seadusandjad avastanud kuus Joe Bideni valitsuse ajal tehtud kahtlast poliitilist otsust, mis näivad olevat ajendatud pigem Bideni isiklikest kui riiklikest huvidest.
Saadikutekoja uurimiskomitee esimees James Comer kinnitab, et Bideni klann on välismaalastest eraisikutelt ja välisriikide ettevõtetelt saanud 17–30 miljonit dollarit raha ja kõigi tehingute koguväärtus ületab tõenäoliselt 40 miljoni dollari piiri. Tulumaksu pole Bidenid ebaseaduslikult saadud varanduse pealt maksnud.
Bidenid on saanud raha Hiinast, Rumeeniast, Ukrainast, Venemaalt, mitmetest Lähis-Ida ja Aafrika riikidest. Comer iseloomustab Bideni perekonda kui organiseeritud kuritegelikku jõuku, mis kaupleb Joe Bideni poliitilise mõjuvõimuga, mis omakorda on mõjutanud Ameerika Ühendriikidele kahjulike välispoliitiliste otsuste tegemist. Ta hoiatab, et Bidenite ärisuhted kommunistliku Hiina Rahvavabariigiga kujutavad endast "võimalikku ohtu Ameerika Ühendriikide riiklikule julgeolekule."
Narkomaanist poja Hunteri seadusevastased ja võikad teod
Joe Bideni poeg Hunter Biden on narkomaan, kes visati sel põhjusel välja mereväest ja kes sooritas kuriteo, kui ta salgas seda fakti relvaloa taotlemisel.
Enne 2020. aasta presidendi valimisi unustas Hunter Biden ära, et ta oli viinud oma sülearvuti parandusse. Kui ta arvutile järele ei läinud ja parandaja hakkas vaatama, kellele rüperaal kuulub, siis avastas ta, et ketas sisaldab tõendeid presidendikandidaadi Joe Bideni ja ta poja Hunteri kuritegudest. Lisaks võikaid kaadreid, kuidas Hunter aeleb prostituutidega ja tarbib kokaiini. Töökoja omanik andis seepärast sülearvuti üle Föderaalsele Juurdlusbüroole (FBI), kuid tegi kõvakettast endale koopia. Kuna FBI ametnikud, kes ilmselt soovisid Joe Bideni võitu 2020. aasta presidendivalimistel, Hunteri sülearvutis kajastatud kuritegusid uurida ei suvatsenud, edastas ta ketta koopia ajakirjanikele. Donald Trumpi vastu olev pahempoolne korporatiivne meedia eiras kogu teemat.
Oli siiski üks erand. New York Post avaldas katkeid Hunter Bideni "saavutuste" teemal, mille peale 50 süvariigi Trumpi-vastast luureametnikku teatasid, et tegemist näib olevat Venemaa teabeoperatsiooniga. Väideldes enne valimisi president Trumpiga teatas Joe Biden, et tegemist on Venemaa rünnakuga USA vabade valimiste vastu. Hunteri sülearvuti skandaali summutamine ja selle valedega varjamine mõjutas oluliselt 2020. aastal toimunud USA presidendivalimisi. Joe Bideni võidule aitasid lisaks kaasa vasemradikaalsed sotsialismi juurutajad, demokraatide partei hääletoruna tegutsev kallutatud korporatiivne ajakirjandus ja süvariigi toiduahela sõltlased.
Ajakirjanik Miranda Devine avaldas 2021. aasta lõpus raamatu "The laptop from hell" (Sülearvuti põrgust), mis sisaldab detailseid fakte Joe ja Hunter Bideni ebaseaduslikest äridest ja Hunteri võigatest tegudest. Kui raamat sisaldaks kõige vähemagi liialduse, süüdistaksid Bidenid autorit laimamises ja nõuaks kohtu kaudu raamatus esitatud faktide ümberlükkamist.
Bideni ebakompetentsus
Afganistani katastroof. Võimule saades algas Bideni rumaluste rägastik Afganistani katastroofiga. See muutis üleöö Talibani, äärmusliku islamiterroristide organisatsiooni, üheks maailma kõige paremini varustatud ja relvastatud sõjaväeks. Talibanile langes saagiks mitmete miljardite dollarite väärtuses moodsat varustust, relvi ja laskemoona. Asju, mida nad ise ei vaja, müüvad nad teistele USA ja vaba maailma vaenlastele.
Pakistani peaminister Anwaar-ul-Haq Kakar teatas hiljuti, et riigi terrorirühmitused kasutavad viimasel ajal oma operatsioonides Ameerika Ühendriikide varustust, sealhulgas öönägemisprille ja tulirelvi.
Piirikatastroof. Eirates sisserände seaduseid, avas Biden 2021. aastal USA-Mehhiko piiri. Selle tagajärjel on USAsse ebaseaduslikult saabunud peaaegu kaheksa miljonit inimest. Demokraatide sisserändepoliitika on tänu vohavale inim- ja narkokaubandusele muutnud Mehhiko narkokartellid miljardite dollarite võrra rikkamaks.
Kommunistlikus Hiinas toodetud fentanüüli tuuakse läbi Mehhiko Ameerika Ühendriikidesse, mille tagajärjel sureb keskmiselt 100 000 ameeriklast aastas. Fentanüülikaubanduse ja opioidikriisi kahjusid hinnatakse erinevatel andmetel kuni pooleteise triljoni dollari kanti aastas. Bideni valitsusest on sisuliselt saanud Mehhiko kuritegelike kartellide toetaja.
Energiakatastroof. Võimule saades alustas Biden sõda fossiilkütuste vastu ja tühistas president Trumpi ajal saavutatud USA energiasõltumatuse. See tõstis märkimisväärselt nafta ja gaasi hindu maailmaturul ning rikastab Vladimir Putini Venemaad. Arvatakse, et Afganistani katastroofi käigus paljastunud Ameerika Ühendriikide nõrkus ja Venemaale avanenud võimalus valuutat varuda oli üks selle Ukraina sõja alustamise ajenditest.
Energia, eriti veokite kütuste drastiline hinnatõus vallandas laastava inflatsiooni, majanduse allakäigu ja inimeste elatustaseme languse. Kuna USA majandus on maailm suurim ja fossiilkütuste hind mõjutab palju rohkem Euroopa riike, vallandas see veelgi suurema inflatsiooni Euroopas.
Et kütusehindu allapoole tuua, tühjendas Biden USA strateegilised naftavarud, omamata sealjuures kava, kuidas neid uuesti täita.
Kuritegevuse jõuline suurenemine
Vägivaldsete kuritegude arv on tõusnud Bideni ametiajal umbes 25 protsenti. Eriti on kuritegevuse määr suurenenud linnades, mida valitsevad Bideni parteikaaslastest demokraadid.
Pennsylvania osariigi suurlinnas Philadelphias on mõrvade arv tõusnud 37 protsenti. Georgia osariigi poole miljoni elanikuga linnas Atlantas 58 protsenti ja Oregoni osariigi suurlinnas Portlandis 533 protsenti.
Rahva arvamus
On raske ette kujutada midagi närusemat kui Joe Bideni valitsusaeg. Kõik, mida Biden ja ta valitsus puudutab, kõduneb. Nii "kõduneb" küsitlustes ka tema toetus.
Hiljuti avaldatud uuringuettevõtete küsitlused näitavad, et ainult kakskümmend kolm protsenti ameeriklastest leiavad, et Biden on võimeline tõhusalt valitsust juhtima.
Ligikaudu kolmveerand küsitluses osalenud ameeriklastest arvavad, et Biden on vaimselt ja füüsiliselt nii nõder, et ei tohiks presidendina jätkata. Ainult 34 protsenti ameeriklastest leiab, et olukord majanduses on kas väga või mõnevõrra hea ja 39 protsenti inimestest kiidab heaks Bideni üldise tegevuse presidendina.
Ainult 24 protsenti küsitletutest ütles, et nad soovivad, et Biden 2024. aasta presidendivalimistel uuesti kandideeriks.
2024. aasta presidendivalimised
Joe Biden kinnitab, et ta kandideerib ka teiseks ametiajaks. Inimesi ei saa nende vanadusnõtrusest tingitud halbade otsuste tegemises süüdistada. Küll aga tuleb süüdistada Bideni lähedasi, kes ei suuda teda veenda, et tal on aeg erru minna.
Vabariiklaste presidendikandidaadi eelvalimiste senine käik ei jäta mingit kahtlust, et aastal 2024 on nende kandidaat taas Donald Trump. Trump on demokraatidele ja korruptiivse süvariigigi tegelastele kõige ohtlikum vastane.
Seetõttu on nad kasutanud pahemäärmuslastest prokuröre ja kohtunikke demokraatide kontrollitud linnades ning demokraatide valitsuse justiitsministeeriumi määratud eriprokuröri selleks, et esitada Trumpi vastu 91 juriidiliselt ebapädevat süüdistust lootuses, et kohtuskäimine takistab Trumpi valimiskampaaniat ja süüdistused peletavad inimesed Trumpi juurest eemale, mis omakorda annaks Bidenile võimaluse veel neljaks aastaks võimule jääda.
USA nõrkus ohustab vaba maailma ja Eestit
Bideni eksimuste rägastik ja ebakompetentsus on muutumas tõsiseks ohuks mitte ainult Ameerika Ühendriikidele ja ameeriklastele, vaid ka kogu läänemaailmale.
Ameerika Ühendriigid on Eesti ja eestlaste kõige olulisem liitlane. Eestlaste jaoks, kes tahavad, et Eesti jääks isesesivaks vabariigiks, mida valitsevad eestlased, on Ameerika Ühendriigid vabaduse etalon ja tugisammas. Ameerika Ühendriikide käekäigust oleneb ka Eesti ja eestlaste saatus.
Tuleb loota, et 2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised võidab taas Donald Trump.
Toimetas Karol Kallas