Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho juhib arasjagu Soome kõige populaarsemat erakonda. Foto: Scanpix

Põlissoomlaste erakonna juht Jussi Halla-aho leiab, et kodanikke eri gruppidesse eraldanud põhimõtted ja nägemused on kaotanud inimeste jaoks tähenduse. Halla-aho hinnangul peavad paljud inimesed väikelinnades äärmiselt häirivaks seda, et seksuaalidentiteediga seotud propagandat neile iga päev nina alla hõõrutakse.

Eelmise aasta novembrikuus pooldas põlissoomlasi (PS) 22,4 % valijaskonnast (jaanuaris 2020 juba üle 24%) neile järgnes Kokoomus ehk Koonderakond 17%-ga.

Partei populaarsus hakkas kasvama 2018. aasta detsembris. Vapustused, seotud Timo Soini ja tema kaaskondlaste lahkumisega erakonnast, olid üle elatud.

Ometigi ei piisanud aprillikuistel parlamendivalimistel hääli, erakond jäi tulemuselt teiseks ja sotsiaaldemokraadid panid valitsuse kokku ilma põlissoomlasteta. Erakonna edu selgitab ta otsekontaktidega rahvaga ja kodanike meedia haardest välja rabelemisega.

Valimisteaegne töö oli edukas ja parteijuht astus mitmel korral õnnestunult üles valimispaneelides ja debattides. Halla-aho sõnul muutus paljude inimeste arusaam põlissoomlastest ja künnis anda oma hääl sellele erakonnale tuli tublisti allapoole.

Pärast valimisi on teistest erakondadest ületulek kasvanud. Keeruliseks kontingendiks peab Halla-aho pensionäre, kes on harjunud hääletama ühe erakonna poolt ja on tugevasti meedia mõju all. Parimas tööeas olevate soomlaste seas on PS kindel soosik. Noorte täiskasvanute hulgas edestab põlissoomlasi vaid rohelised. Erakonna populaarsus on kindlasti vastureaktsioon viimasel ajal valitsenud liberaalsusele.

Halla-aho meelest on vaid põlissoomlased ja rohelised osanud kaasa minna muutuva meediamaastikuga ja kaasaegsete väljakutsetega, toetudes mitte ideoloogiatele, vaid identiteedile – eluviis, sooküsimused ja rahvuslikus.

Ülejäänud on kinni stampides ja võitlevad eilseid lahinguid. Kaasaegsete väljakutsete hulka kuuluvad kindlasti kliimamuutused ja immigratsioon, sellest lähtuvalt on enamus erakondi keskendunud koolitatud linnanoorsoo häälte püüdmisele.

Rohelised näib olevat partei, mis kõnetab enim kaasaegseid linnastunud naisterahvaid, kes päästavad planeeti jättes sünnitamata lapsed, keskendudes olmeprügi sorteerimisele ja homoparaadidel osalemisele.

Vasakpoolsete ideede levimise varju on jäänud valged, heteroseksuaalsed kodanikud, keda võib pidada ükskõik kui halbadeks, ent ka neil on olemas kodanikuõigused ja hääl, mida valimistel anda. Seega on palju selliseid inimesi, kes tunnevad end unustatuina, kelle arvamus ei lähe kellelegi korda.

Rohelised näib olevat partei, mis kõnetab enim kaasaegseid linnastunud naisterahvaid, kes päästavad planeeti jättes sünnitamata lapsed, keskendudes olmeprügi sorteerimisele ja homoparaadidel osalemisele.

Neile, oma sallivuses vägagi agressiivsetele isenditele, julgevad vähesed minna ütlema, et „mida te kavatsete ette võtta oma nigela statistikaga meesliikmete osas.“ Samas kirjeldatakse põlissoomlasi stereotüüpselt solvunud keskealiste meeste klubina. Halla-aho tunnistab, et naisvalijateni jõudmine on põlissoomlaste jaoks paras väljakutse, ent on saavutatud häid edusamme. Tugevalt iseteadvate naiste olemasolu erakonnas on parim tõestus partei tõsiseltvõetavusest.

Halla-aho arvates on inimeste mure maapiirkondade tühjenemise osas seotud üha enam laiema pildi hoomamisega, kuna tegemist on kogu riigi majandusküsimusega ja väljakutsega riigi jätkusuutlikkusele.

Teine faktor, mida intervjueeritav tahab esile tuua, on vastuseis liberaalsete vaadete pealetungile väljaspool Suur-Helsingi mulli, mis näib elavat täiesti oma elu.

„Paljud inimesed väikelinnades peavad äärmiselt häirivaks seda, et seksuaalidentiteediga seotud propagandat iga päev nina alla hõõrutakse. Inimesed peavad ahistavaks seda, et äkitselt on nad sunnitud võtma neis küsimustes seisukohti ja avaldama poliitiliselt õigeid arvamusi. Poliitikud räägivad neist asjust väsimatult, samas inimeste elu puudutavad küsimused jäävad tahaplaanile,“ räägib põlissoomlaste esimees.

Halla-aho ennustab, et sotsid, Kokoomus ja Keskusta (Keskerakond), mis on lõhestatud erinevateks sisemisteks grupeeringuteks, jätkavad lähitulevikus langusteed. “Maapiirkondades on tavaliselt olnud keeruline teistel parteidel, peale Keskerakonna, koostada tugevaid nimekirju, ent seegi kindlus hakkab murenema,“ leiab Halla-aho.

2021. aasta kohalikel omavalitsuste valimisel soovivad põlissoomlased panna välja kaks korda enam kandidaate kui oli eelmisel korral. Varasemalt ei ole õnnestunud kõikides valdades oma nimekirjaga välja tulla. Keskerakond on pööranud kogu oma suurtükiväe Halla-aho erakonna vastu ja annab tuld kõigist kahuritest, süüdistades põlissoomlasi selles, et nad pakuvad kõikide probleemide lahenduseks immigratsioonikriitikat. Halla-ahot ajab see naerma: „Inimesed ootavad, et erakond seisab neile oluliste asjade eest, mitte ei sõima teisi erakondi.“

Halla-aho juhib tõusuteel olevat erakonda, mis sihib enam kohti parlamendis ja näeb end tulevase peaministri erakonnana. Halla-ahol endal aga puuduvad, tema enda sõnul, poliitikas ambitsioonid. Tema soovib naasta oma tavapäraste harrastuste juurde. Ent niikaua, kuni ta on erakonna esimees, pürgib ta selle poole, et kasvatada erakonna mainet ja suurendada poolehoidu sellele. Kui tema erakond võidab järgmised parlamendivalimised ja ta on PS juht, siis on ta ka järgmine peaminister: „Nagu öeldud, see eesmärk ei sea tingimusi minu isiklikele valikutele.“

Ajaleht esitab Halla-ahole ka viis küsimust. Vastustes nendele ütleb intervjueeritav, et viimati tegi talle lobby metsatööstus lähtuvalt oma vajadustest ja probleemidest. Ta oskab hinnata oponeerivate erakondade poliitikuid, kui need suhtuvad parlamendi ülesannetesse konstruktiivselt. Ta tunneb rõõmu elutervest kollektiivsest enese üle nalja viskamisest. On viimasel ajal leidnud aega Mika Waltari teoste lugemiseks ja need on jätnud talle sügava mulje. Kui ta ei ole külastamas regioone, on ta koos oma perekonnaga.

Jussi Halla-aho on sündinud Tamperel 1971. aastal. Elab Helsingis. Filosoofia doktor, väitekiri slaavi keelte ajaloolisest arengust. Europarlamendi saadik aastast 2014 ja Helsingi linnavolinik aastast 2008. Põlissoomlaste esindaja parlamendis aastatel 2011–2014. Abielus. Viie lapse isa.

Helsingin Sanomates ilmunud intervjuu põhjal Roland Tõnisson