On kuri kahtlus, et kuivõrd RMK-l hakkab mets otsa saama ning raiemahu vähendamise asemel minnakse järjest nooremate metsade kallale, siis ilmselt saab kasvama ka raiesurve veel vanu metsasid hõlmavatele kaitsealadele, kirjutab Kaido Kama ajalehes Postimees.
Kama sõnul saabusid Eesti metsadele kõige raskemad ajad seoses meie riigi taasiseseisvumisega, mistõttu võib praeguses olukorras vaid taga igatseda nõukogude aega, mil metsa suhtuti tunduvalt suurema lugupidamise ja hoolega.
Aastatel 1982–1990 Antsla metskonna III jaoskonna metsnikuna töötanud Kama sõnul hakkas asi pihta peale omandi- ja maareformi, kui inimesed said oma maad ja metsad tagasi, misjärel otsustas märkimisväärne osa neist tagasisaajatest oma metsa kohe ja kiiresti rahaks teha. Et see oleks võimalikult lihtne, kaotati 90ndatel eraomandi puutumatuse loosungi all ära elementaarsed metsa majandamist juhtinud ja suunanud riiklikud regulatsioonid, olgugi, et põhiseadus ilmselgelt lubab eraomandi kasutamist piirata avalikes huvides.
1980ndatel oli kogu Eesti aastane raiemaht kuni 3,5 miljonit tihumeetrit. Praegu raiutakse 10 miljonit ja tahetakse hakata raiuma 15 miljonit.
Kama kinnitab, et kui 1990ndatel said kõige rängemalt kirvest tunda erametsad, siis nüüd on juba ammu nihkunud kirvelöögi raskuspunkt erametsadest riigimetsa. Seejuures on RMK jõudnud välja 60-aastaste raieküpsete kuusikuteni, mistõttu on metsanduse mõistes tegu sisuliselt "lapsetapmisega".
Lageraiele minevad metsad on Kama sõnul järjest peenemad ja nooremad ning metsa raiutakse tulevaste põlvede arvelt. Ka raiemahud on nõukogude ajaga võrreldes mitekordistunud. "1980ndatel oli kogu Eesti aastane raiemaht kuni 3,5 miljonit tihumeetrit. Praegu raiutakse 10 miljonit ja tahetakse hakata raiuma 15 miljonit," märgib ta ja lisab, et ka suure juurdekasvu argument ei päde, kuna juurdekasv on alati seda suurem, mida vähem on korralikku vana metsa.
Kama hinnangul kardab RMK tunnistada, et aastaid avalikkusele esitatud jutt säästlikust majandamisest ja jätkusuutlikkusest on olnud suur bluff, mistõttu suunatakse metsa taastumise võimaldamiseks vajaliku raiemahtude vähendamise asemel pilk looduskaitsealade ja üha nooremate metsade poole.
Loe lähemalt ajalehest Postimees.