Kaitseväe juhataja Martin Herem. Kuvatõmmis YouTube'ist

Nii kaitsevägi kui ka Politsei- ja Piirivalveamet vaidlustasid Tallinna Halduskohtu otsused, millega tunnistati vaktsiinisunnile mitteallunud teenistujate ametist vabastamine õigusvastaseks. SAPTK õiguskeskus, mis on mitmes neist asjadest kaebajate esindajaks, esitas omalt poolt vastuapellatsioonkaebused, taotledes õigusvastaselt ametist vabastatud teenistujatele õiglaste hüvitiste väljamõistmist.

Augusti viimasel päeval langetas Tallinna Halduskohus mitu otsust (vt siit ja siit), millega tunnistati vaktsiinisunnile mitteallunud teenistujate ametist vabastamise nii kaitseväes kui ka Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) õigusvastaseks. Ühtlasi mõistis kohus õigusvastaselt ametist vabastatud teenistujatele välja erineva suurusega rahalised hüvitised.

Siiski ei jõustunud ükski neist kohtuotsustest, sest nii kaitsevägi kui ka PPA esitasid ringkonnakohtule apellatsioonkaebused, vaidlustades esimese astme kohtu otsused. Seejuures vaidlustati ilma eranditeta kõik asjakohased halduskohtu otsused – nii need, mis tehti SAPTK õiguskeskuse abil kohtusse viidud vaidlustes, kui ka need, kus esindajaks on vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff advokaadibüroost Pallo & Partnerid.

SAPTK õiguskeskuse abil kohtusse viidud haldusasjas põhjendas kaitsevägi halduskohtu otsuse vaidlustamist muu hulgas väitega, et kohus on suhtunud asjasse pealiskaudselt, ei ole hinnanud adekvaatselt kaasuse asjaolusid ning on ebaõigesti hinnanud kaitseväe riskianalüüsi. 

"Halduskohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, millest lähtuvalt on teinud ebaõige kohtulahendi," seisab kaitseväe 30. septembri apellatsioonkaebuses.

Kaitsevägi jätkab vaktsineerimiskohustust

Seejuures saatis kaitsevägi mõne päeva eest kõigile teenistujatele siselisti kaudu kaitseväe juhataja Martin Heremi poolt allkirjastatud kirja, kus andis teada Covid-19 vaktsineerimise kohustuse jätkamisest, mis olevat vajalik tagamaks nii suhtlust välisriikidega (õppused, koolitused, lähetused jms) kui ka lahinguvalmidust.

Heremi sõnul on kaitseväe valitsemisalas manustatud kokku 11 047 doosi koroonavaktsiini ja tõsisemaid  kõrvaltoimeid on isikute poolt raporteeritud vaid kolmel juhul ning püsivaid kõrvaltoimeid ei ole esinenud mitte ühtegi.

"Õiguste ja vabaduste piiramine toimub kaitseväes pidevalt," kirjutab Herem kaitseväe teenistujatele saadetud kirjas ja lisab, et "kas vaktsineerimisnõue on ka põhiseaduse rikkumine, peab selgitama kohus." 

Seega annab kaitseväe juhataja väga selgelt mõista, et kaitsevägi ei kavatse Covid-19 vaktsineerimise kohustusest loobuda, olgugi et isegi valitsuse teadusnõukoja endise juhu Irja Lutsari sõnul ei ole põhjust Covid-19-sse suhtuda kui millessegi enamasse kui gripi-laadsesse hooajalisse viirushaigusesse.

"Ma arvan, et õige lähenemine oleks selline, et see on haigus, mida tingimata ei pea saama ega levitama, aga see on nagu gripp ja sellesse ei ole vaja enam nii suhtuda nagu aasta tagasi," rääkis Lutsar hiljuti intervjuus Vikerraadiole.

Esitatud said ka vastuapellatsioonkaebused

SAPTK õiguskeskuse poolt kohtusse viidud vaidluses sai omakorda esitatud vastuapellatsioon, kuna kohtu poolt õigusvastaselt ametist vabastatud ohvitserile kohtu poolt välja mõistetud hüvitis summas 3000 eurot ilmselgelt ei korva kaitseväe poolt toime pandud ebaõiglust.

Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses taotletakse muu hulgas avaliku teenistuse seaduse paragrahv 105 lõike 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ja selle kohaldamata jätmist, kuna selles sisalduva piirangu kohaselt ei ole õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral teenistujal õigust nõuda hüvitise asemel vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

SAPTK õiguskeskuse partner Henno Nurmsalu, kes on mitmetes kaitseväe ja PPA-ga peetavates vaidlustes kaebajate esindaja, nimetas kaitseväe poolt vaktsiinisunni õigusvastasuse mittetunnistamist kahetsusväärseks. Eraldi rõhutab ta vajadust saavutada, et kohtu poolt välja mõistetud hüvitised inimestele, kelle karjäär õigusvastase vaktsiinisunniga hävitati, heastaksid reaalselt toime pandud ebaõigluse, niivõrd kui see on üldse võimalik.

Toimetas Varro Vooglaid