Kaja Kallase hinnangul käitus politsei eelmisel neljapäeval meeleavaldajatega väga rahumeelselt ja lugupidavalt. Peaminister süüdistas hoopis meeleavaldajaid politsei ründamises.
"Hea eesistuja, lugupeetud peaminister, minu küsimus on demokraatiast. Ja me oleme harjunud, et Eesti on demokraatlik riik… ja õnneks veel ongi, kuigi teie valitsuse käpardlikkus kriisidega hakkama saamisel on ilmselgelt põhjus, miks te olete järjest enam hakanud kasutama võtteid, mis on omane pigem totalitaarsetele riikidele kui demokraatiatele," alustas oma küsimust peaminister Kaja Kallasele EKRE parlamendisaadik Helle-Moonika Helme.
"No teie õnneks, eriti te ise ka armastate seda rõhutada, ei ole mingid asjad omased ainult Eestile, vaid toimuvad maailmas laiemalt. Ja kahjuks tõepoolest lahendavad lääne demokraatiad, ka vanad demokraatiad, asju samamoodi nagu teie valitsus siin Eestis. Ja noh, ei teagi kas see on mingi laiem omavaheline kokkulepe või lihtsalt kergema vastupanu teed minek… ehk siis sellises käpardlikkuses on alati kõige lihtsam kellegi pealt maha viksida kui ise oma peaga mõelda ja otsustada," jätkas Moonika Helme.
"Aga tuleme tagasi Eesti juurde. Ja Eestis siis meie mõistusevastased piirangud ja valitsuse poolne inimeste vägisi süstla otsa nügiv kius on viinud juba mitmendat korda selleni, kus inimesed on kasutanud oma põhiseaduslikku õigust avaldada sellise türannia vastu meelt. Kärmelt on siis valitsuse poolne strateegiline kommunikatsioon muidugi ristinud selle riigivastasuseks," ütles ta.
"Aga inimesed, kes tulevad lippude ja väikeste lastega meeleavaldusele ei tule Eesti riigi vastu meeleavaldusele, vaid tullakse oma õiguste eest seisma. Kui kevadel aeti jõustruktuurid valitsuse ja siseministri poolt välja suuresti veel hirmutamiseks, siis nüüd me nägime kuidas politsei täiesti otseselt tõstis käe rahva vastu ja kasutas järjekordselt ülemäärast jõudu. Te olete sellest kindlasti teadlik ja kas peaministrina kiidate selle heaks?" küsis Moonika Helme
Peaminister Kaja Kallas tänas küsimuse eest ja vastas: "Mina tahaksin teilt vastu küsida, kas teil häbi ei ole? Kas teil ei ole häbi? Rünnates Eesti politseid, ründate te tegelikult Eesti riiki. Eesti politsei on käitunud väga lugupidavalt. Eesti politsei on olnud rahulik meeleavaldajatega, rääkinud nendega veennud neid. See kuidas need inimesed käituvad politseiga… mina ei tea kuidas politseile õpetatakse sellist rahu. Ja kui te vaatate teistes riikides, siis teistes riikides, kasvõi siinsamas Soomes, meeleavaldusel 50 inimest arreteeriti. Meil ei ole mitte midagi sellist. Kui inimesed ründavad politseid, siis nad tegelikult ründavad Eesti riiki."
"Ja teiseks, kas teil häbi ei ole neid Taaveti tähti kasutada ja seda õigustada. Kui juudid ütlevad, et see neid riivab ja see on küüniline, siis te jätkate seda ja õigustate. Kui nemad ütlevad, et see riivab… siis see on uskumatu. Miks te seda teete? Kelle huvides te töötate, kui vaadata seda mis toimub praegu julgeoleku olukorraga Euroopas Ukraina ümber… meie enda siis naaber, kes käitub järjest agressiivsemalt. Ja kasutades ära ka sellist destabiliseerimist erinevates ühiskondades, te annate sellele hagu peale. Miks te seda teete? Kelle heaks te töötate?" küsis peaminister.
Helle-Moonika Helme jätkas omapoolse kommentaari ja küsimusega: "Te ütlete, et ei ole nagu õigustust sellele, kuidas rahvas käitus, aga rahvas ei teinud mitte midagi valesti. Rahvas käitus väga rahumeelselt. Meeleavaldus oli väga asjakohane ja väga väljapeetud. Kahjuks kasutas politsei ise provokatsiooni, eskaleeris ise konflikti, kui rahvas meeleavalduselt lahkus. See video, kus kiirreageerija koeraga hakkab tänava ääres seisvaid inimesi füüsiliselt ründama… ma loodan, et te olete seda näinud."
Kaja Kallas vastas: "Teate, mina reedel… ma ei tea millisest… ütleme, enda piitsutamisega seoses vaatasin neid videosid, mida inimesed on üles laadinud sellest meeleavaldusest. See, kuidas käitus politsei, oli lugupidav. See, kuidas käitusid need meeleavaldajad, kuidas nad provotseerisid neid politseinikke, kuidas nad suhtlesid nende politseinikega, see oli häbiväärne. Ma imestan, et need inimesed ise laevad selliseid videosid ülesse, mis näitavad küll politseid väga heas valguses aga näitavad neid inimesi väga halvas valguses."
"Kui võtta paragrahvid puhtalt, siis seal on paragrahvid siis politsei ründamise eest ka verbaalselt, millest võiks need inimesed võtta vastutusele. Aga Eesti politsei on käitunud väga-väga rahumeelselt," lisas Kallas.
Sõnajärje võttis üle EKRE parlamendisaadik Mart Helme: "Ma pean ütlema muidugi, et valesid tuleb eelkõige siin peaministri suust ja kui ta ütleb, et ta on videosid vaadanud, siis ta on valesid videosid vaadanud, sellepärast, et need videod… ja me kavatseme muide kollaaži kokku panna ja me kutsume teid ka hea meelega oma fraktsiooni, et te vaataksite, kuidas koer istub pikali paisatud inimese rinna peal, kuidas kiirreageerija läheb tõmbab selja tagant inimese pikali, kuidas kiirreageerija läheb virutab inimesele rusikaga rindu, ühele, teisele, kolmandale."
"Politsei alustas provokatsioone sellest, et pani Toompeale viivad teed kinni. Oleks piisanud kui oleks valimisteenistuse maja juures pandud tee kinni, kõik autod oleks mahtunud ära Toompea tänavale, Wismari tänavale, Falgi teele, Kiek in de Köki poole viivale teeharule. Kõik autod oleks ära mahtunud ja provokatsiooni poleks olnud," lisas Mart Helme.
"Politsei alustas provokatsioone juba linna sisse sõitvate autode rajalt maha võtmisel, mingite tehniliste kontrollide välja mõtlemisest – see oli puhas politsei provokatsioon, mis oli loomulikult teie valitsuse poolt ette kavandatud juba," jätkas ta.
"Ja minu küsimus ongi nüüd selline, kas selle valitsuse poliitika ongi hakata kopeerima Valgevenet ja Venemaad, et igasugune rahulolematus deklareerida nii nagu nõukogude võimu ajal riigivastaseks tegevuseks? See ei ole riigivastane tegevus, see on teie valitsuse tegevus. Te ei ole Louis XIV, kes saab öelda: "Riik, see olen mina." Te olete ajutiselt peaminister, siseminister on ajutiselt siseminister, politseipealik on ajutiselt politseipealik. Ärge ajage segamini riiki, riiklikke institutsioone ja neid täitvaid inimesi. Kas te saate sellest aru? Palun vastake mulle. Kas te saate sellest aru, et Kaja Kallas ei ole riik ja Kaja Kallase valitsus ei ole riik. Sellel riigil on olnud hulk valitsusi ja tuleb hulk valitsusi. Kas te saate aru? Lõpetage see provokatsioonide korraldamine, enda valitsuse kaitseks," ütles Mart Helme ja lahkus protestiks saalist.
Kaja Kallas tänas taaskord küsimuse eest ja vastas Mart Helme lahkumisest hoolimata: "Mina ei ole ennast kunagi riigiks pidanud, erinevalt ilmselt teist, ja mina ei pea ennast üksi ka rahvaks, erinevalt teist. Oli kaks erinevat asja, üks oli siis registreeritud meeleavaldus mis oli Toompeal – tõepoolest – ja siis oli autokolonn, mida ei olnud registreeritud. Ja Toompea, te teate ise, siin on väga kitsad tänavad ja kõik autod siia ei mahu. Ja lisaks, kui me oleme näinud teistes riikides ka kui on teada, et on suured rahvamassid, kui sinna võivad sõita suured autod sisse, siis see on ohtlik nendele inimestele. Ja politsei pidas korda, tagas avalikku korda… liiklust tuli korraldada selles kohas."
"Kui võtta seda, et politsei on kinni pidanud ainult ühe inimese… või tähendab jaoskonda asjaolude selgitamiseks on viinud ühe inimese, aga kinni ei ole ka kedagi peetud. Nii et põhimõtteliselt koosolek oli registreeritud, see konvoi ei olnud registreeritud ja tegelikult inimesed kes tahtsid autodega pääseda, samal ajal kui seal oli palju inimesi, kes tahtsid alla tulla, siis loomulikult politsei peab seda korda siis tagama. Mina imetlen ja tunnustan Eesti politseid, kes on jäänud väga rahumeelseks, kes on siis väga professionaalne," rääkis Kallas kuni oma koha pealt lahkunud Kalle Grünthali pildistamine või filmimine teda niivõrd häiris, et ta vastamise lõpetas.
Arutelu möödunud nädalase protestiaktsiooni üle nõudis valdava osa infotunni ajast. Veel üks markantsemaid näiteid sellest oli infotunni viimane küsimus, mille käigus süüdistas EKRE parlamendisaadik Kert Kingo valitsust diktatuuri kehtestamises.
"Kas te isegi teate, mida diktatuur tähendab? Diktatuur tähendaks seda, et te ei võiks rääkida kõiki rumalusi, mida te räägite. Ei oleks sõnavabadust, ei oleks vabadust meelt avaldada," vastas Kaja Kallas.
Küsimusele sekundeeris Mart Helme, kelle arvates ei käitunud politsei siiski protestide vältel rahumeelselt ning politseiametnikud sekkuvad sotsiaalmeedia kaudu inimesi hoiatades liialt päevapoliitikasse. Enne küsimusele vastuse kuulmist lahkus Helme – päeva jooksul juba teist korda – riigikogu saalist.
Peaminister vastas siiski: "Mart Helme jutust jääb mulje, justkui oleks tohutult toimunud Eestis mingit politseivägivalda, käeraudadega äraviimist, aga midagi sellist ei toimunud. Kui me vaatame puhtalt faktidele otsa, siis faktid ütlevad seda, et asjaolude selgitamiseks viidi jaoskonda üks inimene – üks inimene! – ja pärast asjaolude selgitamist lasti ta lahti ja mitte kedagi kinni ei peetud. Mingit sellist politsei vägivalda, no ausalt öeldes on väga raske näha."
Toimetas Martin Vaher