Kaja Kallas kinnitas riigikogu infotunnis, et välispankade intressitulu Rootsi viimine on eestlastele kasulik, sest nii läheb Rootsi majandusel paremini, millest võidavad omakorda Eesti ettevõtjad.
Parteitu riigikogu saadik Varro Vooglaid palus kolmapäeval 27. septembril riigikogu infotunnis Kaja Kallasel selgitada, miks Reformierakonna, Kahesaja Eesti ja Sotsiaaldemokraatide valitsus ei soovi Eestis tegutsevate pankade erakorralistele kasumitele kehtestada ajutist lisamaksu ja miks vaadatakse pealt, kui pangad viivad Eestist tänavu välja 720 miljonit eurot?
Kaja Kallas vastas, et kuna see raha viiakse peamiselt Rootsi, siis on see Eestile hea, kuna Eesti majandus on seotud 26 protsendi ulatuses Põhjamaade majandusega. Pankade poolt peamiselt Rootsi viidud tulud aitavad kaasa selle majanduskasvule ja "läbi selle tegelikult saab ka Eesti majandus elavdatud".
Vooglaiu küsimus kõlas (alates 12:01):
"Minule ja paljudele teistele on jäänud mulje, et Vabariigi Valitsus ei ole pankadele teenimatult sülle kukkunud ja paljude Eesti inimeste arvelt saadud hiigelkasumi maksustamisest hoidudes käitunud meie rahva huvide kaitsjana, vaid pigem on seistud pankade huvide eest. … Nüüd aga konkreetne küsimus seonduvalt pankade sõlmitud kokkuleppega, mida te suurepärase võiduna esitasite. Nimelt, miks toonitas valitsuse esindaja Mart Võrklaev veel vähem kui nädal enne kõnealust kokkulepet, et kui pankadest rohkem makse võtta, siis ei jätku neil kapitali, et laene väljastada ja majanduskriisist välja vedada. Nüüd maksavad pangad ju tunduvalt suurema summa dividende ja makse, ilma et täpselt sama probleemi kapitali piisavusega seonduvalt nähtaks, kusjuures suur osa dividendideks makstud rahast liigub Eestist välja ning igast kuuest makstud eurost saab Eesti Vabariik vaid ühe. Küsin teilt: miks valitsuse liige sedasi valetas?"
Kallas küsimustele, miks pankade erakordset osanikutulu ei maksustata ja miks Võrklaev valetab, sisuliselt ei vastanud.
Vooglaid palus selgitust:
"Ma siiski paluksin, et te vastaksite ikka konkreetselt minu küsimusele. … Eesti pangad kavatsevad, kuidas siin oligi kirjutatud, et kavatsevad välja viia 720 miljonit eurot – 600 miljonit eurot dividendideks ja 120 miljonit eurot tulumaksuks, ehk kapitaliseeritus langeb ju palju rohkem, kui oleks langenud siis, kui oleks ellu viidud see ettepanek, mille meie tegime. Te ütlesite, et see raha tuleb majandusse tagasi. Selles ju probleem ongi, et suur osa sellest rahast tõesti läheb majandusse tagasi, aga mitte Eesti majandusse, vaid Rootsi, sellepärast et peamiselt maksavad dividende Rootsi suurpangad, millel on väga suures ulatuses Rootsi omanikud. Ja palun ikkagi vastake sellele põhiküsimusele, miks ühel puhul on kapitaliseeritus probleem ja teisel puhul siis ei ole?"
Kallas vastas Vooglaiu täpsustavale küsimusele:
"Nüüd, te ütlete Rootsi majandus. Muideks, Eesti riigi majandus on olnud kogu aeg avatud majandus ja me oleme väga palju seotud Põhjamaade majandusega. Kui me võrdleme Lätit või Leedut, siis Leedu majandus on seotud Põhjamaade majandusega kuus-, Läti oma kümme-, meil on see number 26 protsenti.
Praegu me näeme seda, et meie majanduse jahenemise üks põhjuseid on see, et Rootsi ja Soome majandused on jahenemas ja see tähendab seda, et need ettevõtted, kes on ekspordile suunatud just Rootsi ja Soome, näiteks puitmajade ehitajad, on väga suurtes raskustes just sellepärast, et need turud on ära kukkunud.
Nii et kui need pangad, kes ka Eestis tegutsevad, siis, selle kasumi, mis nad võtavad välja, sellega elavdavad Rootsi majandust, siis läbi selle tegelikult saab ka Eesti majandus elavdatud."
Isamaa poliitik Tõnis Palts kommenteeris Kallase sõnavõttu sotsiaalmeedias, nimetades seda "päeva naljaks":
"Kaja Kallas teatas riigikogu puldist, et see on hea, et pangad raha Rootsi viivad, kuna siis saavad Rootsi pensionärid rohkem pensione, Rootsi majandus kasvab ja nad hakkavad ostma Eesti puumaju."
Arusaamatust valitsuse soovimatuse osas pankade erakorralist kasvikutulu mitte maksutada, on avaldanud teiste hulgas pangandusveteran Indrek Neivelt. Ta nimetab Kallase ja Võrklaeva õigustusi Eesti inimeste "lihtlabaseks lollitamiseks".
Toimetas Karol Kallas