Saksamaa kantsleriks saab 23. veebruaril toimunud valimiste järel tõenäoliselt ühispartei konservatiiv Friedrich Merz. Merz on miljonär, kes on saanud rikkaks teenides BlackRocki ja teiste üleilmastujate huvisid.
Tänapäeva lääne poliitiline süsteem kannab nime korporatism, mitte demokraatia ning selle maailmakorra üks nähtavamaid grupeeringuid on nõndanimetatud "Davose inimene". Samuti on saanud vanasõnaks tõik "kellest on kunagi saanud Davose inimene, jääb Davose inimeseks" (Once a Davos Man, always a Davos Man). Davose inimeste tuntumad esindajad on näiteks George Soros ja Bill Gates.
Saksamaa Kristlike Demokraatide (CDU) 69-aastane juht Merz astus parteisse aastakümneid tagasi üliõpilasena. Ta tegi poliitikas suhteliselt edukat karjääri, kuid ta ei saanud läbi 2000ndate alguses CDU juhiks valitud Angela Merkeliga ja 2009. aastal lahkus ta Bundestagist ning suundus erasektorisse, vahendab UnHerd.
Juba 2004. aastal sai temast mitmemiljardiliste aastakäivetega jõulise rahvusvahelise õigusabi- ja lobiettevõtte Mayer Brown vanemnõustaja. Nimetatud ettevõttes esindas ta Ameerika Ühendriikide kapitali huvisid Saksamaal ja aitas neil kas omandada või paigutada raha tuhandetesse riigi ettevõtetesse. Millega koos sai ta koha paljude Saksamaa suurimate ettevõtete nõukogudes.
Oma tööga sa ta niivõrd hästi hakkama, et ühel hetkel tuli tema ukse taha koputama tõenäoliselt läbi aegade üks kõige mõjuvõimsamaid ettevõtteid BlackRock.
Merz töötas BlackRocki Saksamaa kontori juhina aastatel 2016 kuni 2020 ja tema ajal sai BlackRockist riigi suurimate ettevõtete, alates BMW-st kuni Siemensini ja Deutsche Bankist kuni Volkswagenini, osanik. Koos aktsionäride kasumite suurendamisega seisis ta hea lisaks Saksamaa poliitilise keskkonna Davose inimestele meelepäraseks kujundamise eest.
Kui Merkel 2021. aasta lõpus tegevpoliitikaga lõpparve tegi, sai CDU juht Merzist. Tema juhiks oleku ajal on Saksamaa ühispartei konservatiivid saanud suurettevõtetelt miljoneid eurosid kampaaniatoetuseid ja seda võrreldes teiste Saksamaa parteidega märksa suuremas mahus. Raamatu "BlackRocki Saksamaa" autor Werner Rügemer kirjeldab Merzi võimalikku kantsleriametit kui suurkorporatsioonide teenistuses "rebase sättimist kanakuudi etteotsa".
Lisaks korporatistlike – elik jõugukapitalismi – huvide esindamisele on Merz veendunud atlantist ehk usub Ameerika Ühendriikide hegemooniasse ja selle maailmakorra tagaja rolli. Ta on korduvalt näidanud, et Ameerika Ühendriikide geopoliitilised huvid on tema jaoks tähtsamal kohal kui kodumaa.
Kuna Ameerika Ühendriikide Donald Trumpi valitsus ei kujuta, vähemalt esialgse mulje põhjal, endist süvariigi korporatismi, siis tuleb oodata ja vaadata, mismoodi juhul, kui Merzist saab kantsler, hakkavad kahe riigi suhted välja nägema. Samas leitakse, et Merzi ja Trumpi nägemustes võib olla päris palju ühist ja nende huvid näiteks sõjajärgse Ukraina arengute osas kattuda. Kui Trump nõuab NATO Euroopa liitlastelt rohkem kaitsesse panustamist, siis Merz on kaitsetööstuskompleksi omanike (BlackRock jne) huvidega kooskõlas sõjaliste kulutuste suurendamise poolt.
Maailma Majandusfoorumi, mis korraldab "Davose inimeste" kohtumisi, juht Klaus Schwab tunnistab avalikult, et tema juhitud organisatsioon "imbub" maailma riikide valitsustesse. Kui Emmanuel Macroni ja Justin Trudeau puhul pole see ehk nii silmnähtav, siis Merzi puhul isegi ei üritata midagi varjata.
24. veebruari varahommikuks kokku loetud hääled näitavad, et Merzi juhitud CDU/CSU saab 630-kohalises Bundestagis omale 208-, Alternatiiv Saksamaale 152-, Sotsiaaldemokraadid 120-, Rohelised 85- ja Vasakpartei 64- kohta. Enamusvalitsuse moodustamiseks on vaja 316 rahvaesindaja toetust.
Toimetas Karol Kallas