Elon Musk peab ühismeedias natsisonaalsotsialiste samasugusteks sotsialistdieks kui seda on tänased sotsialistlikud parteid-liikumised. Ettevõtjal on üldjoontes õigus.
Musk leiab, et "natsid" ehk natsionaalsotsialistid ei olnud "parempoolsed", vaid tavalised pahemlased. Esiteks nimetas NSDAP (Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei) ennast ise sotsialistideks.
Teisalt mööndusena võib välja tuua, et Hitleri natsionaalsotsialismil on rohkem sarnasust fašismi ehk tänase korporatismiga, mille religiooniks on progressiusk, kui marksismist lähtuva sotsialismi, enamluse elik kommunismi erinevate olnud ja olevate vormidega. Ehk tegemist on küll progressismi ühe vormiga, kuid seda ei saa võrrelda üks-ühele sotsiaaldemokraatia, demokraatliku sotsialismi elik misiganes sotsialismiga.
Hitler ütles otse välja, et aaria rass on ülemrass. Nõukogude rahvad olid sõnades küll kõik võrdsed aga venelased siiski paremad inimesed. Kõik loomad olid küll võrdsed, aga nomenklatuur veel võrdsem. Ehk selles jõugu nn "eliidi" ja pööbli käsitlusel suurt vahet ei ole.
Nii Karl Marxi ideoloogiat järgivad sotsialistid tahavad kui natsionaalsotsialistid soovisid ehitada maailmaimpeeriumit. Mõlemad arvavad/arvasid, et seni on tehtud kõik valesti ja nemad teavad, kuidas kõike õigesti teha. Milline peab olema "uus inimene" ehk nii natside kui sotside puhul on tegemist progressiusklike inimgruppidega.
Euroopa Liit on korporatistlik sigidik, mille keskmes on progressiusk. Nii nagu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus, Hitleri Saksamaal, Mussolini Itaalias, Hiina Rahvavabariigis jne soovib Brüssel kõike – alates suurtööstusest, haridusest kuni inimeste mõtlemise ja magamistoa tegevusteni – "keskelt" juhtida. Liidule sai siinkohal osutatud, kuna tegemist on "tahaks jubedalt olla impeerium" projektiga, millele osutab muuhulgas näiteks Ursula von der Leyeni viimane "olukorrast Euroopa Liidus" aastakõne.
Kõik sotsialismid on teatud eripäradega, aga sama puu viljad.
Kui vaadata 20. sajandi hullemaid massimõrvareid, siis sotsialismi puu haru polnud ainult Belgia kuningas Leopold II. Kõik ülejäänud olid sotsialistid ja kommunistid: Mao, Stalin, Pol Pot ja teised sarnased tuntud nimed. Isegi Harry Truman oli demokraat, mis on Ameerika Ühendriikide sotsialismi haru.
Mille tõttu väga ei päde peale teist maailmasõda riigiintellektuaalide poolt ette võetud ränk vaev, et natsionaalsotsialistid "õigest" sotsialismist lahti ja parempoolseteks seletada. Kuna sotsialism oli peale Teist Maailmasõda õige ja hea, siis polnud võimalik, et sotsid oleksid võitnud sotse ja üldse midagi kurja teinud.
Natsionaalsotsialistide ja paremäärmuslaste ühte patta panemisel on suured teened politoloogil Seymour Martin Lipsetil, kelle raamat "Poliitiline inimene" on antud vallas oluline teos. Lipset täheldab, et Saksamaa natsionaalsotsialiste – mille katusliikumiseks peab ta "revolutsioonilisi fašiste" – valisid peamiselt keskklassi liberaalid (lk 142).
Tähele tasub samuti panna, et sõna "nats" on progressistide uuskeeles hoopis teistsuguse ja märksa ähmasema tähendusväljaga kui on "natsionaalsotsialismi" algne tähendus. "Natsiks" saab nimetada nii tavalisi rahvuslasi, katoliiklasi; inimesi, kes mõistavad, et massisisseränne hävitab ühiskonna ja soo-, eriti laste soo "muutmine" on puhas kurjus. Tähele tasub panna samuti seda, et progressistlikus uuskeeles on "nats" ja "fašist" kattuvad mõisted.
Toimetas Karol Kallas