Inimesed on aastaid vaadanud otsa paradigma muutusele ja sõna on selle osas võtnud ainult mõned "hereetikud". Kui üks kliimapropaganda põhioskussõna on sisuliselt vale, kas siis saab kogu rohepöörde üritust tõeseks pidada?
Märkus: allolev arvamuslugu on üks suur küsimus ja ei nõudle, et kirjeldatud "asjad" on just täpselt nii.
Nõndanimetatud "fossiilkütused" on teooria kohaselt erinevad orgaanilised süsivesinikud.
Digiõppevaramu kirjutab näiteks nafta kohta: "Nafta on moodustunud miljonite aastate jooksul mereorganismide jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta ning nende hilisemal mattumisel savi- ja liivakihtide alla ning muutumisel kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes."
Teine oluline süsivesinik on metaan, mis moodustab kuni 98 protsenti maagaasist. Metaan tekib väidetavalt orgaanilise materjali lagunemisel ja see jõuab atmosfääri orgaaniliste protsesside kaudu – nagu näiteks taimede kõdunemisel, maagaasi pumpamise ja söe kaevandamise kõrvalsaadusena ning rohusööjate loomade seedeprotsesside käigus. Seda lendub ka igikeltsa sulamisel, vulkaanidest ja geotermilistest piirkondadest.
Kas süsivesinikud on orgaanilist päritolu?
2008. aastal kirjutas NASA uudisteportaal loo "Titaani pinna orgaanilised ained ületavad Maa naftavarud". See on muidugi omaette teema, kui "orgaanilised" on Titaani pinna ained, sest sõna "orgaaniline" tähendab, et mingi aine on tekkinud kunagi kasvanud-elanud floorast ja faunast.
"Vastselt NASA kosmosesondilt Cassini saadud andmed näitavad, et Saturni oranžil kaaslasel Titaanil on sadu korda enam süsivesinikke kui Maa kõik nafta- ja gaasivarud kokku. Süsivesinikke sajab taevast ja need kogunevad kokku tohututeks järvedeks ja düünideks," jätkas uudis.
Veebruari lõpus avaldas Scientific American artikli pealkirjaga "James Webbi kosmoseteleskoop avastas päikesesüsteemi külmunud äärealadel üllatavaid soojuse märke".
"Teaduslik ameeriklane" jätkab poeetiliselt:
"Päikesesüsteemi pimedatel tagamaadel, kaugel-kaugel Pluto orbiidist, asuvad Eris ja Makemake. Need on kaks ürgset, kääbuslikku jäist maailma, mis näevad Päikest ainult ühe teemanti moodi kübemena. Mõlema maailma pinnatemperatuur tõuseb harva üle absoluutse nulli ja teadlased arvasid pikka aega, et nende kivine tuum on külm ning surnud. Kuid astronoomid vaatasid mõlema maailma peale James Webbi kosmoseteleskoobiga ja tuvastasid planeedil nõiduse: värskena näiva metaani, mis tõenäoliselt tekkis hiljutise jäise vulkanismi käigus. Mingil viisil nende maailmade rahutu sisemus pumpas välja planeedikoort läbistavad aurusambad, mis lakkisid maailmade pealispinna üle metaanirikka härmatisega."
Metaani leidub ka Marsil ja paljudel teistel taevakehadel.
Selles võib ilmselt olla kindel, et nimetatud taevakehadel pole mitte kunagi olnud vohavat mereelustikku ja ürgdžungleid ning pole elanud dinosauruseid.
Kuid… Üks maailma tuntumaid ajakirju Time avaldas 2016. aastal lühikese uudise, mis räägib Titaanilt leitud süsivesinikest.
Uudises kirjutatakse:
"Titaani paljudes kanjonites, mis on kuni 570 meetrit sügavad, leidub vedelaid süsivesinikke, mis fossiilkütustes, nagu seda on nafta ja gaas, leiduv üh.end. Süsivesinikud osutavad, et Saturni suurimal kuul Titaanil võis kunagi olla elu, sest süsivesinikud tekivad elava materjali lagunemisel."
Titaanil võis olla elu ja see lagunes ära? Saturn on päikesesüsteemi kuues planeet. Makemake ja Eris asuvad Kuiperi vöös. Kuiperi vöö asub Päikesest kuski 20 astronoomilise ühiku kaugusel. Maa kaugus Päikesest on üks AU. Astronoomias on kasutusel mõiste "elamiskõlblik tsoon", mis tähendab, et planeedi elukõlblikkuseks peab see asuma tähele nii lähedal, et vesi oleks vedel. Maa ja Mars on elamiskõlblikus tsoonis, sealt kaugemal olevad planeedid seda ei ole. Lisaks on seniste teooriate järele süsivesinike planeedil püsimiseks vaja atmosfääri. See ei oleks esimene kord kui teadusmaailm oma kinnisideedest lahti ei lase. Osutatud põhjusest ajendatuna võttis Thomas Kuhn kasutusele teadusfilosoofilise oskusväljendi "paradigma muutus".
Titaani nafta ja metaan on Maa-pealsete samanimeliste ainetega ühesugused, sest muidu poleks need nafta ning metaan.
Samuti võib eeldada, et ühesuguste ainete tekkelugu on enam-vähem ühesugune.
Ergo küsimus: kui Marsi, Titaani, Erise ja Makemake'i süsivesinikud ei ole tekkinud orgaanikast, siis kuidas Maal saavad need olla "fossiilkütused"?
Ilmne vastus tähendab, et progressiusu inimtekkeliste kliimamuutuste dogma väärib ülevaatamist. Samasugune rumal vale on suure tõenäosusega loosung "meil on ainult üks planeet".
Tõde, et süsihappegaas on elugaas, pole käesoleva jutu teema.
Kui tark on kliimaministeerium?
Abiootiliste süsivesinike teooria ajalugu ulatub 19. sajandisse. Laiemalt tutvustas seda maailmale 1951. aastal Venemaa naftageoloog Nikolai Kudrjavtsev.
Teine hereetik Vladimir Kutšerov kirjutas antud teemal raamatu "Süsivesinikud", mis ilmus 2013. aasatal.
Üks lõik sellest kõlab:
"Süsivesinike sügaviku abiogeenilise algupära teooria tunnistab, et nafta on ürgne materjal ja see on pärit sügavalt maapõuest. See teooria selgitab, et süsivesinike ühendid tekivad Maa astenosfääris ja need rändavad läbi sügavate lõhede maakoorde. Seal need moodustavad igat liiki kivimites, mis on suvalises strukturaalses positsioonis nafta- ja gaasimaardlad. Seega nafta- ja gaasimaardlate kogunemist võib pidada looduslikuks Maa gaaside väljutamise (outgrassing) protsessiks, mis on selle hüdrosfääri, atmosfääri ja biosfääri tekkimise taga. Kuni viimase ajani oli süsivesinike sügaviku abiogeenilise algupära teooria tunnistamise takistuseks usaldusväärsete ja taasteostatavate teaduseksperimentide puudumine, mis oleks näidanud, et keerukate süsivesinike süsteemide tekkimine on planeet Maa astenosfääri tingimustes võimalik."
Kutšerov tõestas sellise võimaluse, vähemalt osaliselt, 2002. aastal CONAC-i kõrgsurvekambris ära.
Tõenäoliselt võib kindel olla, et nõndanimetatud "süsivesinikud" ei ole orgaanilised ained ja neid puudutav lugu on märksa pikem, kui tänane teadus on võimeline tuvastama.
See omakorda esitab küsimuse, kas kliimaministeeriumi asutamise mõte oli kõige arukam ja kui taiplikud ning eetilised inimesed seal töötavad? Kui arukad ja moraalsed on seda nõustavad teadlased?
Jah, kliima soojeneb ja Gröönimaal laiusid kunagi metsad. Külma kätte sureb kordades rohkem inimesi kui sooja kätte. Kliimaprotsesside suunamise mõte on sisuliselt üritus pidada sõda Päikesega ja majanduse ning inimeste vara ja elude hävitamise asemel on sisulisema väärtusega tegevus kohanemine. Nii nagu oli Covidi sulgemistega, on nn "rohepööre" totalitaristliku hea uue ilma ehitamise projekt. Tark inimene võib ka mõne rumalusega hakkama saada ja jätab järele. Kui vaadata Euroopa Liitu, siis majanduskatastroofi põhjustanud rohekursi puhul tahetakse hoopis kõike sedasama rohkem teha.
Tänaste teadlaste moraali ja teadlikkuse ning teaduse puhul üldisemalt võib tuua näiteks kasutud ja ohtrate kaasnähtudega Covidi geeniteraapiad. Loomulikult võib ja peabki abiootiliste süsivesinike teooriaga vaidlema – selline on teaduslik meetod – kuid Makemake näitab meile, et süsivesinikud ei ole orgaanilist päritolu materjal.
"Fossiilkütuste" asemele võiks ka uue sõna välja mõelda.