Ühendkuningriigi "paremäärmuslaste" meeleavaldused, BLM-rüüsteretked, tavaline kaos Ameerika Ühendriikide suurlinnades, Euroopa massisisserände ja rohepöördega seotud allakäik vms näitavad kõik, et "universumi kuningatel" on õnnestunud suunata lääne ühiskonnad anarho-türanniasse.
Anarho-türannia käsitlusele andis kuju Ameerika Ühendriikide paleokonservatiivist ajaloolane ja filosoof Samuel T. Francis 1994. aastal ilmunud essees "Anarho-türannia; USA".
"Lambad ei pea enda eest seisma, sest karjased teevad seda nende eest. Kuid ükskord saabub päev, kui karjused viivad oma lambad tapamajja."
– Sam Francis
Anarho-türannia on ühiskonna seisund, mida iseloomustavad ühelt poolt anarhia ja teiselt türannia. See on sihilikult tekitatud olukord, kus võimud on äärmiselt võimetud tegelema kuritegevuse ja korratusega, kuid teiselt poolt rõhuvad äärmuslikul viisil seadusekuulekaid kodanikke. Riik ei suuda tagada korda ja kodanike turvalisust, kuid samas ülemääraselt kontrollib ning reguleerib tavaliste inimeste elu. Järgnevalt on välja toodud anarho-türannia viis olulisemat osist:
1. Valikuline seaduste jõustamine:
- Anarhia: valitsus ei suuda rakendada seaduseid kõigile ja ühetaoliselt, mille tõttu vohab nii kuritegevus kui korratus. Kriminaalsed ja ühiskonnavaenulikud tegevused jäetakse sageli karistuseta.
- Türannia: riik jõustab seaduseid valikuliselt. Seaduskuulekaid inimesi ahistatakse järjest jõhkramate regulatsioonide ja lausjälgimisega ning karmilt karistatakse kõige pisemaidki eksimusi.
2. Bürokraatia vohamine:
- Valitsusasutuste ja bürokraatiaaparaadi võimuulatus ning koos sellega inimeste ellu sekkumise määr järjest suureneb. Igapäevaelule kehtestatakse üha enam regulatsioone ja piiranguid.
- Need regulatsioonid koormavad tavalisi inimesi, samas aitavad väga vähe tegeliku kriminaalse käitumise ja ühiskonna probleemide vastu.
3. Kodanikuvabaduste hääbumine:
- Riik rikub korda ja turvalisust ettekäändeks tuues inimeste õiguseid ning vabadusi.
- Selline kodanikuvabaduste kadu puudutab eelkõige seadusekuulekaid inimesi, samas tegelikke kurjategijaid karistatakse järjest vähem.
4. Ressursside väärkasutus:
- Valitsuse ressursse jagatakse ja jõustruktuuride tegevust suunatakse vääralt. Keskendutakse vähetähtsatele regulatsioonidele või poliitikast ajendatud tegevustele, samas kui tõsised sotsiaalsed probleemid ja rasked kuriteod jäetakse tähelepanuta.
- Selline väärkasutus suurendab süsteemis ebaõigluse ja saamatuse tunnet.
5. Avalikkuse usaldamatus ja pettumine:
- Seaduste jõustamise ja riigihalduse tajutav ebaõiglus toob kaasa avalikkuse usaldamatuse valitsuse institutsioonide vastu.
- Kodanikud pettuvad ja neid teeb kurjaks riigi suutmatus kaitsta neid kuritegevuse eest kui samal ajal sekkuvad võimud nende ellu üha enam.
***
Samuel T. Francise saavutustest teeb ülevaate kultuuriajakiri Chronicles.
Korporatistliku ehk Francise määratletud "haldusnomenklatuuri" (managerial elite) meedia – või "viisakate" inimeste – nägemust, mida kujutab endast anarho-türannia, saab lugeda New York Magazine'ist.
Kristlasest poliitikateadlane Stephen Wolfe esitab oma selgituse anarho-türannia kohta kultuuri- ja poliitikat analüüsivas väljaandes IM-1776.
P.S. Google mingil põhjusel mõistlikke vasteid "anarcho-tyranny" otsingule ei anna. Kui keegi soovib teemaga rohkem tutvuda, tuleks kasutada teisi otsimootoreid, nagu näiteks Brave.