2014. aastal Carnegie Mellon Ülikoolis läbi viidud teadusuuringu tulemustest võib järeldada, et kuni kallistamiseni minev sotsiaalne lävimine aitab ära hoida külmetushaigustesse nakatumise, kirjutab Karol Kallas.
Meile räägitakse, et me peame külmetushaiguste vältimiseks pesema oma käsi, puhkama ennast korralikult välja ja vältima igasuguseid köhijaid ning ninanuuskajaid. 2014. aastal läbi viidud teadusuuringust siiski selgub, et nakkuste ärahoidmiseks on olemas veel üks lahendus: kallistamine, vahendab rahvusvahelise Psühholoogiateaduse Assotsiatsiooni ajakiri Psychological Science.
Carnegie Mellon Ülikooli psühholoogiaprofessori Sheldon Coheni juhitud teadlasterühm sooritas inimkatse, mille tulemusena sooviti teha selgeks, kas kallistamine kui sotsiaalse toetuse lahendus kaitseb muidu stressis olevaid inimesi haiguste eest. Teadlased järeldasid uuringust, et suurem sotsiaalne toetus ja sagedasem kallistamine kaitsevad inimesi stressist johtuva suurema võimaluse eest jääda haigeks ning kui haigestutigi, siis olid haigusnähud märksa leebemad.
Cohen ja tema meeskond valisid uuringu lähtekohaks kallistamise kui sotsiaalse toetuse vaatlemise, sest kallistamised on üldjuhul markeriks, et inimesel on teise inimesega palju lähedasem ja intiimsem suhe.
"Me teame, et inimesed, keda saadavad mingil hetkel konfliktiolukorrad teiste inimestega, on külmetusviiruste osas vastuvõtlikumad. Samuti me teame, et inimesed, kes kogevad suuremat sotsiaalset toetust, on osaliselt kaitstud stressi tagajärjel tekkivate psühholoogiliste nähtude, nagu depressioon ja äng, eest," rääkis Cohen. "Me uurisime, kas sotsiaalse toetuse tajud kaitsevad meid stressi põhjustatud suurema nakatumisohu eest. Samuti me vaatlesime, kas kallistamine võib osaliselt selliste toetuse saamise tunnete tekkimisele kaasa aidata ja nii kaitsta inimest nakatumise eest."
Uuringus osales 404 hea tervise juures olevat täiskasvanud inimest. Sotsiaalse toetuse määra hinnati küsimustiku alusel. Kallistuste hulk tehti kindlaks 14 järjestikusel õhtul tehtud telefoniintervjuude põhjal. Peale seda viidi uuringus osalevad inimesed sihilikult kokku külmetushaiguse viirusega, peale mida pandi katsealused nakatumise ning haigusnähtude hindamiseks karantiini.
Uuringu tulemused näitavad, et sotsiaalse toetuse tajumine vähendas konfliktide kogemisega seotud nakatumise ohtu. Kallistused moodustasid ühe kolmandiku sotsiaalse toetuse kaitsvast mõjust. Nende uuringu osaliste, kes küll nakatusid kuid kogesid ka suuremat sotsiaalset toetust ja kallistasid sagedamni, haigusnähud olid hulga leebemad ning seda hoolimata sellest, kas nad kogesid parasjagu konflikte või mitte.
"[Selline uuringu tulemus] osutab, et usaldusväärse inimese kallistused võivad toimida tõhusa [sotsiaalse] toetuse vahendina ja kallistamise sageduse tõstmine võib olla tõhus vahend stressi kahjulike mõjude vähendamiseks," leiab Cohen. "Ilmne kallistuste kaitsev toime võib olla seotud üldise psühholoogilise lähedusega või on kallistamine toetuse ja lähedusega seotud käitumise indikaator."
Cohen jätkas: "mõlemat pidi, need inimesed kes kallistavad rohkem, on nakatumise eest paremini kaitstud."
Külmetus vs gripp
Ilmselt kümneid (sadu?) teadusuuringuid on tõestanud, et hügienomaania – liigne hügieeni ja puhtuse tagaajamine – on tervisele kahjulikud.
Alljärgnev on Ameerika Ühendriikide Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuste (CDC) võrdlustabel, millised on külmetuse ja gripi sümptomid. CDC nendib, et mõlemad on hingamisteede haigused ja kuigi neid põhjustavad erinevad viirused, on nende sümptomid sageli täpselt ühesugused.
Eesti keeles saab külmetuse, viiruste ja gripi kohta lugeda siit.
Covid-19 sümptomid on:
Sagedased sümptomid: palavik, kuiv köha, väsimus.
Harvem esinevad sümptomid: lihasvalu; kurguvalu; kõhulahtisus; silmade punetus ja sügelus; peavalu; maitse- või haistmismuutused; nahalööve, sõrmede või varvaste naha värvimuutus; iiveldus ja oksendamine; külmavärinad või uimasus.
Rasked sümptomid: raskendatud hingamine, valu või survetunne rinnus, kõne- või kõndimishäire, söögiisu kaotus, kõrge palavik üle 38 °C.
Kokkuvõte: vabadus teeb terveks
Lühidalt: tavalised külmetushaiguste, gripi ja Covid-19 sümptomid on täpselt ühesugused. Sotsiaalne läbikäimine ja kallistamine on suure tõenäosusega võrreldav hügienomaania vältimisest saadava tervisekasuga. Ühiskondlikud piirangud, sulgemised ja eraldumine tekitavad stressi ja takistavad tervise/immuunsüsteemi "elastsuse" ning "antihapruse" teket.
Ameerika Ühendriikide kogemus näitab, et "vabades" osariikides, kus Covid-19 piiranguid kehtestati minimaalselt või üldse mitte, on olukord haigestumiste ja surmadega märksa parem kui rangete piirangute teed läinud osariikides.
Võrreldava rahvaarvuga riikides, Rootsis ja Ungaris (mõlemis on ca 10 miljonit elanikku), millest esimene ei kehtestanud pea mitte mingisuguseid piiranguid ja teine läks karmide piirangute teed, oli 20. mail Covid-19ga surmade arv vastavalt 2 ja 59. Sama päeva seisuga on Covid-19ga surnud inimeste arv kokku Rootsis 14 351 ja Ungaris 29 380. Vahe on kahekordne. Tähele võiks panna sedagi, et Rootsis on "juhtumite" arv (20. mai seisuga) märgatavalt (⅕ võrra) suurem (1,06 miljonit) kui Ungaris (800 000).