Kui SAPTK juhi Varro Vooglaiu sõnul tuleks pagulaste vastuvõtmise küsimuses korraldada rahvahääletus, siis eurosaadik Urmas Paet leiab, et seda tehes mängiks Eesti end kogu maailma silmis "sügavale nurka" ja kahjustada saaks Eesti kui sõbraliku ühiskonna maine.
Vooglaid kirjutab Õhtulehes ilmunud artiklis, et "küsimus sellest, kes ja millistel tingimustel võib Eestisse elama tulla, peaks olema meie rahva otsustada. Samamoodi otsustab igas peres külaliste vastuvõtmise pererahvas, mitte majanaabrid."
"Kui tahame, et Eesti oleks demokraatlik riik, mitte Euroopa Liidu kubermang või ideoloogiline koloonia, siis ei tohi rahvale otsustamises osalemist keelata," jätkab Vooglaid. "Ja kui Eesti rahvas on päriselt meie riigis peremees ja kõrgeima riigivõimu kandja, siis on kohatu otsida kõikvõimalikke põhjendusi ja ettekäändeid ning väita, et oluliste küsimuste rahvahääletusele panemine on vastutustundetu, populistlik või koguni demagoogiline."
"Tundub, et poliitikud kardavad kõige enam seda, et rahvas langetab "vale" otsuse ja seeläbi pärsib nii-öelda progressiivse ideoloogilise programmi elluviimist. Selle programmi juurde kuulub nii perekonna ja ühiskonna kõlbelise aluse õõnestamine, võimu ülekandmine riiklikult tasandilt rahvusvahelisele tasandile kui ka multikultuurilise ühiskonnakorralduse juurutamine," kirjutab Vooglaid.
Seevastu Euroopa parlamendi liige ja Eesti endine välisminister Urmas Paet (Reformierakond) leiab, et Eesti mängiks referendumiga end maailma silmis sügavale nurka. Paeda väitel on igal riigil kohustus anda asüüli põgenikele, kelle elu on kodumaal ohus. (Tegelikult on põgenikel õigus varjupaika taotleda, kuid riigil ei ole kohustust seda anda, nagu märgib Keskerakonda kuuluv poliitik Oudekki Loone samuti Õhtulehes ilmunud artiklis.)
"Seega eristuks Eesti sõjapõgenike aitamise teemal referendumi pidamisega väga oluliselt nii teistest riikidest kui ka humaansetest põhimõtetest. Igaüks võib ise ette kujutada, kui sügavale nurka Eesti end kogu maailma silmis sellise referendumiga mängiks," kirjutab Paet ja küsib: "Ja mis jääks alles arusaamast, et Eesti ühiskond on sõbralik?"