Ühendkuningriigi ettevõtlus- ja naiste- ning võrdõiguslikkuse minister Kemi Badenoch Foto: Scanpix

Ühendkuningriigi naiste ja võrdõiguslikkuse minister Kemi Badenoch kirjeldab Telegraphis, kuidas mitmekesisuse ning kaasamise poliitikad on riigi rappa juhtinud. Töökohal maksavad eelkõige inimeste teadmised, oskused ja saavutused.  

2021. aastal osales üks Lloyds panga keskastme juht EDI (Equality, Diversity, Inclusion; õiglus, mitmekesisus ja kaasamine) koolitusel. Koolituse käigus ta küsis, kuidas ta peaks lahendama olukorra, kui mõnde rahvusvähemuse taustaga töötaja kasutab sõna, mida juhul kui seda kasutaks valge inimene, peetaks solvavaks.

Lloydsi juhtkonna silmis tegi pöördumises sõna "neeger" kasutamine küsijast rassisti, mis on ränk eksimus ja ta jäi oma ametist ilma. Vallandatu [valge meesterahvas] pöördus endise tööandja vastu töövaidluskomisjoni, mis andis talle ebaõiglase vallandamise asjus õiguse ja talle määrati 800 000 naelsterlingit hüvitist. 

Tegemist ei ole üksikjuhtumiga. Juba mitmeid aastaid on minuni jõudnud ülevaated, kuidas tööandjad väärkasutavad EDI algatuste varjus võrdsuse seadust. Aeg-ajalt on tegemist kohutava nõuete ülemääraste rakendamisega, nagu eelnevalt osutatud juhtum.

Enamus tööandjaid soovib teha head, kui nad hakkavad parandama ettevõtte mitmekesisust ja kaasamist. Siiski sellised tegevused, nagu positiivne diskrimineerimine ja soo ning rassikvoodid ei ole seaduslikud, isegi kui neid kasutatakse organisatsioonide töötajaskonna mitmekesistamise eesmärgil. Käesolev valitsus usub, et EDI poliitikad peavad töötajaid ühendama, mitte üksteisest võõrandama, mille juures on kõige olulisemad õiglus (fairness) ja meritokraatia.

Kahjuks käib EDI puhul kõigega kaasas suures koguses soolapuhumist. Käesoleval nädalal tuvastas üks valitsuse minister, et ühes nende haldusalasse kuuluva quango (osaliselt autonoomne järelvalveasutus) õppematerjalides kasutati aegunud käsitlusviise, nagu "alateadlik kallutatus" ja "valge eelisõigus" (unconscious bias, white privilege). Õppematerjalist leidis pildi inimesest, kes hoidis käes plakatit "valgete vaikimise hinnaks on elud" (white silence costs lives; loosung, mille taga on rassistlik ideoloogia "kõik valged inimesed on rassistid"). 

Selline jura oli sisse kirjutatud 1400-le vaesele hingele kohustuslikku õppematerjali; asutuses, mille peamiseks ülesandeks on aidata valitsust viia ellu selle majandusprogrammi.

Umbrohi tuleb välja juurida

Arvestades kui palju on valitsuse haldusalas erinevaid organisatsioone – ja kui tihti sellised juhtumid aset leiavad – siis on ebamõistlik oodata, et valitsuse ministrid suudavad iga kord sekkuda. Samuti ei peaks eeldama, et tulevaste valitsuse ministrid on umbrohu kõrvaldamise vallas sama hoolikad kui tänane täidesaatev võim. 

See on põhjus, miks valitsus asutas eelmisel aastal antud probleemi tõenduspõhise lahendamise eesmärgil sõltumatu töökohal kaasamise komisjoni. Komisjoni kuulusid era- ja avaliku sektori eksperdid ning seda juhtis Harvardi Ülikooli tuntud professor.

Komisjoni ülesandeks oli uusimate uuringute alusel viia ennast kurssi, kuidas Briti tööandjad rakendavad EDI-t ja kuidas valitsus saaks sellise tegevuse parendamises kaasa aidata. Meie eesmärk oli selge: mitmekesisus ja kaasamine ei tohi määrata ühtegi indiviidi ning gruppi ebasoodsasse olukorda, need ei tohi mitte kunagi lõhkuda töökoha moraali ja sidusust.

Komisjon avaldas 20. märtsil oma lõpparuande. Suur osa sellest on murelikuks tegev lugemine. Ühendkuningriigi organisatsioonides on EDI roll plahvatuslikult kasvanud. Uuringud näitavad, et Ühendkuningriik maksab töötava elanikkonna kohta palka pea kaks korda suuremale arvule EDI töötajatele kui ükski teine riik maailmas. Avalikus sektoris kulub EDI töötajate palkadeks, mida tasuvad maksumaksjad, aastas vähemalt pool miljardit naelsterlingit (585M€).

Vaatamata sellele, mida osutab aruanne, et kuigi sellistele algatustele kulutatakse miljoneid naelstrelingeid, pole suurest hulgast levinumatest EDI praktikatest – nagu näiteks mitmekesisuse koolitused – mitmekesisuse suurendamiseks ja eelarvamuste vähendamiseks kas pea üldse või mitte mingisugust nähtavat kasu.

Tõde on lisaks see, et paljudest EDI praktikatest pole mitte ainult mingisugust kasu, vaid nende mõju on lisaks seatud eesmärkidele vastupidine. Töövaidluskomisjoni (Employment Tribunal) andmestik näitab, et viimastel aastatel on, võrreldes ajavahemikuga 2013.–2017. aastani, nende ette jõudnud märkimisväärselt rohkem võrdsuse seaduse alusel esitatud kaebuseid. 

Aruandes leitakse, et mõnel juhul rikuvad tööandjad tahtmatult mitmekesisuse ja kaasamise varjus seadust, kui tsenseerivad teatud usku või piiravad teatud inimrühmade huvides teiste gruppide õiguseid.

Samuti teeb murelikuks, kui vähe kasutavad tööandjad EDI otsuste langetamisel asjasse puutuvaid tõestusmaterjale. Rahvusvahelise personalijuhtide mõttekoja Chartered Institute of Personnel and Development (hartastatud personali ja inimarengu instituut; CIPD) andmed näitavad, et ainult üks neljast ettevõtete tippjuhist kinnitab, et nad tutvuvad enne uute EDI algatuste kehtestamist asjasse puutuvate uuringutega. Üks neljast tunnistab, et nende EDI lähenemine kujutab endast "reageerimist ühiskonnas toimuvatele sündmustele, nagu näiteks "mustad elud on tähtsad" (BLM) meeleavaldused". 

Komisjon leidis lisaks, et organisatsioonides on tungiv vajadus tõestusmaterjali järele, kuidas oleks võimalik paremini rakendada mitmekesisust ja kaasamist viisil, mis suurendaks nende töötajaskonnas andekate inimeste hulka ning kasvataks lahkhelide asemel ühtekuuluvustunnet.

Mitte ükski grupp ei peaks kahju kannatama

Kurvastusega peab nentima, et isegi nii väärikate institutsioonide, kui seda on Kuninglik Õhuvägi (RAF), puhul on hiljuti tulnud välja, et see diskrimineerib mitmekesisuse suurendamise huvides valgeid mehi.

Žestid, nagu seda on kohustuslikus korras eripäraste isikuliste asesõnade kasutamine ja vikerkaare rinnamärgid, osutavad sageli pigem sellele, et organisatsioonil on kaasamisega raskusi. 

Kohmakad mitmekesisuse poliitikad ei asenda rangeid ja tõendatud meetmeid, mis tagavad, et töökohal tagatakse kõigi töötajate osalus ning nende heaolu.

Olles nii ettevõtlus- kui naiste- ja võrdõiguslikkuse minister, kiidan ma komisjoni aruande tulemused heaks. Tulevaste nädalate ja kuude jooksul mõtleb valitsus tõsiselt, kuidas antud soovitusi parimal viisil ellu rakendada.

Me kinnitame, et valitsus teeb kõik, mida me suudame, et inimesi, kes asuvad tööle või juba töötavad, koheldakse töökohal õiglaselt ja vastavalt nende teadmistele, oskustele ning saavutustele (merit).

Tõlkis Karol Kallas