Immunoloog Kevin Bass kirjeldab New York Postis, kuidas viimaste aastatega on meditsiinisüsteemis muutunud inimeste tervisest olulisemaks arstide "õige" nahavärv ja äärmusvasakpoolne ning rassistlik maailmanägemus.
Kui keegi soovib leida tõestuse, et Ameerika Ühendriikide meditsiinivaldkonna nomenklatuur on läinud hulluks, ei pea vaatama kaugemale kui San Franciscos asuva California Ülikooli (University of California at San Francisco; UCSF) poole.
Eelmisel nädalal rääkis Mayo Kliiniku Meditsiini ja Teaduse meditsiinihariduse mustanahaline abiprofessor ning UCSF-i külalisprofessor Dante King 300-pealisele kuulajaskonnale, et valged inimesed on tänu nende psühhopaatia geneetilisele eelsoodumusele rassistid.
Johns Hopkinsi Meditsiinikooli mustanahaline asepresident ja professor Sherita Golden kirjutas jaanuaris suurele hulgale inimestele suunatud e-kirja, milles loetles üles hulgaliselt endateadmusi, millest inimesed peaksid "meelt parandama". Inimeste identiteedivigade hulgas märkis Golden muuhulgas ära: "valge rassi", "ilma puudeta (terve) keha", "vastassoo vastu huvi tundva seksuaalsuse", "paiksoolisuse (cis-soolisus; inimene tunnistab/peab õigeks oma bioloogilist sugu)", "mehed", "kristlased", "kesk- ja vara omava klassi" ja "inglise keelt rääkivad inimesed".
Goldeni masspostitus põhjustas avalikkuses suurema pahameele, mille peale ta vabandas ja kustutas oma sotsiaalmeedia konto.
Lisada võib veel, et 2023. aasta novembris üllitas Ameerika Ühendriikide Psühhiaatrite Ühing "Sugu kinnitava psühhiaatrilise ravi" õpiku.
Osutatud, näiliselt viimaseid teadussaavutusi kajastavas õpikus kirjutatakse näiteks, et "teaduse erapooletus on eksiarvamus" ja "müütilisest mehe-naise kakssoolisusest". Õpikus kasutatakse sõnu "rõhumine" (opress) 60 korda, "võim" (power) 62 korda, "ohver" (victim) 63 korda, "intersektsionaalne" (intersectional) 62 korda ja "seksiveidrik" (queer) 83 korda.
Ligi seitse tuhat arsti ja meditsiinivaldkonna eksperti kirjutasid Psühhiaatrite Ühingule avaliku kirja, milles nimetati osutatud õpikut ebaeetiliseks ning tervisele kahjulikuks.
Säherdused arengud näitavad, et kui arstiteadus oli kunagi ideoloogiliselt konservatiivne või keskpõranda valdkond, siis tänaseks on see kaldunud äärmuslikult vasakule. Selline äärmuslus on võtnud meditsiinivaldkonna üle väga kiiresti.
Stanfordi Ülikooli politoloogi Adam Bonica ja tema kolleegide teadustöö näitab, et viimase kahekümne aastaga on arstide poliitilised eelistused muutunud 60 protsenti vabariiklaste juurest 80 protsendi ulatuses demokraatlikeks.
Liikumine vasakäärmusluse suunas jätkub. Tegemist on terve valdkonna vasakäärmusliku ideoloogilise ülevõtmisega, mis algab juba ülikoolidest.
Suuremas osas arstiteadust õpetavates ülikoolides tuleb sisseastumisdokumentide seas esitada mitmekesisuse usutunnistus (diversity statement). Intervjuule pääsevad ainult kandidaadid, kes tõestavad ära oma vasakpoolse ilmavaate.
Õppetööst omakorda moodustab suure osa poliitiline ajupesu.
Ma olen olnud eluaeg demokraatide valija ja mind tõsiselt šokeeris, kui ma nägin sellist asja enda ülikoolis, Texase Tehnikaülikooli Tervisetaduste Keskuses.
Üks õppejõududest nimetas Ameerika Ühendriike "valgete ülemvõimlaste" riigiks, õpetas teaduslikult ümber lükatud alateadliku kallutatuse (implicit bias) teooriat jaˇ sidus arstiteaduse uusmarksistliku kriitilise rassiteooriaga.
Professor kasutas õppematerjalina Ibram X. Kendi raamatut "Kuidas olla mitte-rassist", milles autor kirjutab: "Ainus ravim mineviku diskrimineerimise vastu on tänane [valgete inimeste] õiguste kitsendamine."
Ülikool asub on Texase osariigi lääneosas, kus nii elanikkond kui patsiendid on valdavalt konservatiivid ja ligi 90 protsendi ulatuses valged.
Meditsiiniülikoolide õppekavade kinnitamises olulist rolli mängiv Ameerika Ühendriikide Meditsiinikoolide Ühendus arvab, et kõik riigi meditsiiniülikoolid peaksid õpetama säherdust äärmuslaste usku.
Kui vasakäärmuslased väidavad ise, et nende ideoloogia toob meditsiinis kaasa paremad tulemused, siis tegelik elu näitab vastupidist. See ideoloogia tapab inimesi.
Chicago Ülikooli tervisepoliitika teaduri Harold Pollacki sõnul on meditsiinivaldkonna vasakpööre tõrjunud sellest kaugele eemale ja võõrandanud vabariiklased.
Meditsiini armumängud äärmusliku poliitikaga väljenduvad patsientide ravitulemustes.
Arstid näevad täna vaeva kultuuriliselt pädevate raviteenuste osutamisega inimestele, kelle väärtused ja uskumused on nende omast erinevad.
Statistika näitab, et kõrghariduseta valgete meeste oodatav eluiga on on Ameerika Ühendriikide kõigist elanikkonnagruppidest vähenenud kõige enam ning järjest vasakpoolsemad arstid ei taha teha tööd konservatiivsetes maakogukondades, kus need inimesed elavad.
Samal ajal on maapiirkondades plahvatuslikult suurenenud laste psüühiliste vaevuste hulk, aga neid ravivaid psühhiaatreid ja lastearste on seal järjest vähem. Mõlemad on meditsiini kõige äärmusvasakpoolsemad valdkonnad.
Kui meditsiinivaldkond püüdleb väidetavalt "sotsiaalse õigluse" poole, siis iroonilisel kombel võimendab see rahvatervise ebavõrdsust.
Samamoodi ei taha äärmusvasakpoolsed arstid ravida haavatavaid vähemusi.
Erinevate rasside raviviisid on erinevad ja rassiga tuleb näiteks arvestada neerude toimimise, diagnoosimise, ravimikoguste määramise jne juures.
Kuid George Floydi surma järel leidis meditsiininomenklatuur ühtäkki, et selline teaduslik lähenemine on rassistlik.
Meditsiinis on ideoloogia täna tähtsamal kohal kui inimeste ravimine. Kui arstid peavad ideloogiat olulisemaks kui kontrollitud arstiteaduse saavutusi, juhtuvad surmavad eksitused.
1990. aastatel leiti, et krooniline valu on suur tervisemure ("viies elumärk"), millele polnud samas piisavalt teaduslikku tõestusmaterjali. Tulemuseks oli opioidide (tugevate valuvaigistite) hullumeelne välja kirjutamine patsientidele, mis tõi kaasa pool miljonit üledoosi surma.
Samamoodi kinnitavad ärkleva meditsiini pooldajad, et nende ideoloogia teeb arstiteaduse paremaks.
Päris elu seda ei kinnita.
Tõlkis Karol Kallas