Pedofiilsed pildid ei ole komberuumi küsimus, nagu ka Slava Ukraini ja kodanik Lehtme rahaasjad, need teemad on terve talupoja mõistuse vaadates ilmselgelt kohtu ja politsei pädevuses. Miljonite varastamine ei ole matslik käitumine, see on kuritegu. Sonimine pole sotsioloogia.
Luulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika žanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides välja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundmõtteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis sõna võtvaid isikuid püüdlema tõe poole. Luulud ei ole tõde.
Luul on Wikipeedia definitsiooni järgi „haiguslik (väär), veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire." Meditsiinilise luulu omadused on järgmised:
- Haiguslik (väär) – ilmselgelt tõele mittevastav. Näiteks haige räägib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate jõuk.
- Veendumuslik – haige mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma mõtteid kui tõeseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.
- Kriitikale allumatu – ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.
Luulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus pöörduda perearsti või apteekri poole.
A. Tõnis Saarts: vastandlikkusele mängiva poliitkultuuri kibe kokteil
Kroonutruu ja progressiivse sotsioloog-agitaatori lugusid on alati muhe lugeda, saab nalja ja on omajagu arulagedat laamendamist. Ka seekord ei pea ERRi lugeja pettuma, kõik on Tagurpidi-Antsla, kõik on peapeale pööratud ja eesmärgiks nagu ikka on vasallriiki majandavate kommunistide õigustamine.
Arvamuslugu algab paljutõotavalt: "Meile vaatab Eestis vastu poliitiline komberuum, kus vastandustele mängimistel ja enda matšolikul enesekehtestamisel ei näi olevat enam mingeid piire." Ühes lauses on kolm lapsikut viga. Esiteks on meil probleemid seadusruumiga, mitte komberuumiga, koalitsioon rikub ilmselgelt põhiseadust, valimisseadust ja ka riigikogu kodukorda.
Pedofiilsed pildid ei ole komberuumi küsimus, nagu ka Slava Ukraini ja kodanik Lehtme rahaasjad, need teemad on terve talupoja mõistuse vaadates ilmselgelt kohtu ja politsei pädevuses. Miljonite varastamine ei ole matslik käitumine, see on kuritegu. On ilmselge, et Saartsi esimese lause esimene väide on puhas vale.
Teine väide on "vastanduse mängimine", ka see on olukorda pehmendav valeväide. Vastandust ei mängita, see on reaalne. Ükski seaduskuulekas ja tervemõistuslik inimene ei saa heaks kiita valimispettust, mis seisneb selles, et kolmapäeva tõlgendatakse esmaspäeva, teisipäeva, neljapäeva ja reedena. Kolmapäev ei ole esmaspäev ja seega on valimised pettus ja kõik jama on alanud sellest kohutavast tõsiasjast.
Vastandus esmaspäeval valitud riigikogule on päris, seda tõestavad kohtuasjad ja muu sarnane. Kahetsusväärne on see, et ka kõrge kohus ei tee kolmapäeval ja esmaspäeval vahet, ainult süvendab tegelikku vastuolu ebaseadusliku režiimiga. Vastuolu tõestuseks on ka massimeeleavaldus Toompeal pereväärtuste kaitseks, kus osalesid tuhanded ja tuhanded inimesed.
Meeleavaldus oli päris, see ei olnud mäng, Saarts eksib taas ja taas ja taas. Alguslause jätkub matšoliku enesekehtestamisega, millel ei olevat mingeid piire. See vale koosneb kahest osast, esiteks ei ole meil laamendavad naiskodanikud nagu va Kaja Kallas ja eelmainitud Lehtme ja mainimata Kersna ega ka genitaalfotograaf matšod.
Kindlasti ei ole, fotograaf on tüüpiline möku, mitte supermees, Lehtme haises ja nuttis riigikogu ees almuseid kerjates – see ei ole matšolik enesekehtestamine, Va Kaja Kallase jõhkral ja upsakal esinemisstiilil on küll teatavaid sarnasusi agressiivse mehelikkusega, aga kuna tegemist on bioloogilise naisega, siis on tema kohta mehetüübi kirjeldamiseks mõeldud sõna kasutamine kohatu ja rumal.
Pigem on meie ühiskonnas probleeme tekitava seltskonna tegevus kõike muud kui mehelik, matšolikkusest on asi väga kaugel – skeemitamine, pettused, vargused ning perverssuste ja homoseksualismi mahitamine ei ole mehelik. Mehelik on heteroseksualism, aga heteroseksualism ei ole probleem, eesti rahvas on püsinud läbi aegade ainult tänu heteroseksualistide ennastsalgavale pingutusele.
Ja kolmandaks vale teine osa, mis väidab, et matšolikul enesekehtestamisel pole mingeid piire. Ka see on vale, ehkki kõige väiksem vale eeltoodud pettuste ja hullumeelsete valeväidete valikus. Konkreetne näide, ei Lehtme ega keegi teine saa piiritult varastada, sest raha omastamine on piiratud varastatava raha kvantumiga.
Eesti rahva ainelised võimalused on piiratud, seega ei saa me kedagi aidata piiritute rahasummadega, antud juhul oli tegu mõne miljoniga, mida nimetada piirituks on kohatu ja ilmselgelt vale. Kersna on piiritum kui Lehtme ja rahapesu oli mõistagi mõlemast oluliselt piiritum aga kindlasti mitte piiritu. Ameerika Ühendriigid on ehk oma avatud piiride ja hoomamatu rahatrükiga piiritu, Eesti kindlasti mitte.
Esimeses lauses oli siis ainuüksi kolm valet ja üks nendest veel kaheosaline, autor ei tee vahet mehel ja naisel, seadustel ja kommetel, piiritletud objektidel ja lõpmatusel. Kindlasti saab ühte lausesse kuhja veelgi enam elust irdunud vaimuhaiguslikku luulutegevust, kuid meile sellest aitab, edasi lugeda pole mingit mõtet ja autori võib maha kanda, väärtus puudub, hullumeelne sonimine.
Objektiivselt analüüsides tuleb lisada, et mõistagi võib kohati tegu olla kõnekujunditega, et piiritus ei tähendagi piiritust, vaid rõhutab millegi suurust ja üüratust või midagi sarnast. Nõus, aga kujundid ei muuda kunagi jutu mõtet, kujundid ainult võimendavad sõnumit, nad ei muuda kunagi valet tõeks ega vastupidi, vähemalt siis kui kujundlikku stiili vallatakse meisterlikult.
Vettinud kährik ei ole matšo ja sonimine ei ole sotsioloogia, isegi siis kui see rüütada luulelistesse kujunditesse, kujundid on muidugi kulunud ja isikupäratud ka veel. Positiivse kogemusena tuleb eelnevast järeldada, et kui juba esimene lause on läbinisti vale ja me enam edasi ei loe, siis hoiame kokku nii närvi kui aega ja teeme seda ka kaugemas ja lähemas tulevikus.
Tore on, kui juba loo algus on nii metsas, et see peletab tervemõistusliku lugeja eemale ja edasine propaganda ja agitatsioon ja kroonutruu sotsiaalteadus jooksevad täielikult liiva. Halba, hullu ja kahjulikku lugu ei saagi tõhusamal moel kirjutada, selle eest mõõdukad tänusõnad.
B. Laanet vaenukõne eelnõust: see on ettevaatav seadusesäte
Järgneva fantasilise jutustusega astub ERR pika sammu ulmekirjanduse poole, osundan: "Justiitsminister Kalle Laanet (RE) ütles ERR-ile antud usutluses, et talle ei meenu viimasest kümnest aastast ühtegi korda, kui valitsuse ettevalmistatavas eelnõus pakutud vaenukõne paragrahviga saanuks kedagi karistada. Samas leiab ta, et tulevikus võib seadusemuudatust tarvis minna."
Ennetav rünnak on meile tuttav liitlase strateegiast, kus mõnele Saddamile tuleb igaks juhuks litter kirja panna. Eks ta lurjus ole ja kindlasti plaanitseb midagi halba. Maha tappa ja jutul lõpp. Sarnane idee on hästi lahti kirjutatud ulmekirjanduses.
Vanameister P. K Dicki jutustuses "Minority report" on tegevad politsei prohvetid, kes näevad vaimusilmas ette kuritegusid, mis toimuvad tulevikus ja kurjategijad võetakse kinni, enne kui nad jõuavad kellegi maha tappa ja pannakse vangi ning saabub õnn ja korruptsioon. Jutustuse järgi on valminud ka samanimeline ja menukas film ning ning lühisari, maakeeles "Kolmas otsus".
Seega on meie seadusloome siirdunud täielikku ulmesse ja töösse tuleb võtta ka marslaste rünnakut tõkestav sedustepakett ning siduda see usaldushääletuse ja homoõigustega. Homosid ei tohi tulnukad laserrelvadega tuhastada, see ei ole ilus. Natuke harjumatu ta on, tavapärane on meie kultuuris kommude luulujutt ja mürgisüstijate ja kliimaklounide luuluteadus, nüüd on menüüsse lisatud ka luuluseadused.
Ulmekirjanduses on see kõik huvitav, aga juriidiliselt on tegu absurdiga. Mõistusevastane ja nõme rapsimine ning paranoliline tagakiusamisluul koos prohvetlike pretensioonidega on ilmselgelt õigusruumis väga valel kohal. Prohvetid on üldjuhul valeprohvetid, see on juba varakristluse aegadest peale selge.
Prohvetlusele rajatud seadusloome tuleb tagasi lükata niikaua, kuni prohveti kvaliteet on välja selgitatud. Ajalugu tunneb siiski ka mõnda kvaliteetprohvetit nagu näiteks Karl Reits, seega kohe ei saa prohvetlust välistada, et on väga oluline valeprohvetid muudest eraldada.
Varakristlastel oli valeprohvetite tuvastamise meetod, mis õnneks ei ole täielikult ära unustatud, iidsetes käsikirjades on üles tähendatud, kuidas valeprohvetit ära tunda. Kui prohvet tuleb, kuulutab ja ei lähe ära, vaid jääb sinu majja parasiteerima, siis on ta valeprohvet. Õige prohvet liigub ringi ja kuulutab. Kui prohvet ütleb, anna mulle raha või anna mulle seda või teist, siis on ta valeprohvet.
Tänased prohvetid ei liigu ringi, vaid istuvad riigi raha peal kontorites ja neil on kogu aeg midagi vaja – seega on nad valeprohvetid. Ilmselgele valeprohvetlusele aga ei tohi rajada ei seadust, määrust, korraldust ega kärbsepesagi, rääkimata sellest, et luua võimalus inimeste luulupõhiseks vangipanemiseks.
Kutsuge kiirabi, olukord on väga tõsine, kodanikul on halb olla ja ta võib muutuda ohtlikuks nii endale kui ka omastele ja kolleegidele.
INVAKATEGOORIA: Kadedad lapsed põletasid 11-aastase sporditalendi kuuri sisse
Loed ja mõtled, küll on ikka hea Eestis elada ja kui toredad on eestlased ja meie illegaalsed immigrandid. Aga vot Venemaal, seal on ikka võimatu olla, isegi siis kui oled noor ja andekas sportlane.
Sind pekstakse kurikatega vigaseks, valatakse bensiiniga üle, pannakse kuuri kinni ja torgatakse tuli räästasse. Õudne. Midagi sellist ei juhtu isegi Onu Sämmi juures demokraatide kõige ilgemates osariikides ega Pariisis või Pärnus. Meil tapeti üks laps poole õlle pärast jõe ääres maha, aga see oli kogemata ja õlu oli samuti kõrgema kategooria oma, mitte mingi Baltika lake.
Eestis austatakse sportlasi, noori ja ka noori sportlasi ja kui keegi üldse kunagi tulevikus kuuri kinni pannakse, siis ennetavalt ja vaenukõne prohvetliku seaduse alusel, mis on muidugi õiglane ja euroopa nõue ja muidu meile tehakse trahvi, aga raha pole nagu endalgi õieti.
Olgu mis on, aga vähemalt sellist hullust meil veel ei ole, progress alles võtab hoogu üles.