Sarnaselt viiekümnendate kirjanduslike politrukkidele on ka tänased kriitikud ja kirjandusametnikud absoluutsed võhikud, kinnismõttelised punased ning nad ajavad oma hämaraid ideoloogilisi asju naisvangivalvuritele omase sadistliku entusiasmiga, tõdeb ( : ) kivisildnik Objektiivile kirjutatud kolumnis.
Institutsioonid korrumpeeruvad ja korrumpeerivad ka kunstnikke.
Multikultuuri õndsus on uuskommunistide poolemeelne luul, tegelikkuses on see kõik jube.
Minu maailmavaadet ei kujunda laste munalõikajad ja see sõna otseses mõttes kuratlik seltskond ei lahuta minu meelt.
Erinevalt kultuurilimukatest on jalgpallurid minu jaoks autoriteedid.
Emeriitpedofiili, miljardäri ja lõpetamata kõrgharidusega matemaatikaõpetaja Epsteini juhtum on oluline – see kajastab kurjust, selle kurjuse kõikehõlmavust, selle kurjuse kinnimätsimist ja salgamist ning totrat lillelapselikku vikerkaaremullis elamist, kirjutab Sven Kivisildnik.
Toetan teie poliitikat.
Meie kohtusüsteemi iseloomustab pilkane hämarus, ehkki mõnel juhul saadakse tulemus, mis on parem kui Jüri Rõivase või Taavi Ratase poliitika, arvab (:)kivisildnik Äärekosmosest.
vaatan saksa rongi tsuh tsuhh tsuhh kirvemees on aga kolli pole vaatan saksa kaubamajja püssimees on aga kolli pole vaatan saksa kebabiputka nurga taga raseda naise tükeldatud laipa matcheetemees on aga kolli pole vaatan saksa restorani ukse vahelt sisse pommimees on aga kolli pole isegi saksa politsei käis moshees kolli otsimas relvi leidis aga kolli.
