Esmaspäevase koalitsioonikõneluse järgselt kinnitasid Kaja Kallas (Reformierakond), Liisa Pakosta (Eesti 200) ja Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), et arutleti ka "vaenukõne" seaduse üle ning sellega soovitakse ühiselt edasi liikuda ja vaenukõne täpsemalt defineerida. Ossinovski sõnul tuleb põhimõtteliselt lõpetada praegune karistamatuse tunne, kuna väidetavalt ei ole hetkel isikute põhiõigused tagatud.
Reformierakonna esinaise Kaja Kallase sõnul räägivad nad vaenuõhutamise keelamisest nii nagu seda ütleb põhiseadus: "Põhiseadus ütleb, et vaenu õhutada on keelatud ja see peab olema seadusega karistatud." Kallase sõnul tasub seejuures aga alati korrata, et vihaselt rääkimist ei võta keegi ära ning rõhutab, et tegemist pole vihakõneseadusega.
Kallase sõnul olid kõigil partneritel väga detailsed arusaamad, alates sellest, kuidas seda vaenukõne defineerida, kuni selleni välja, et see peaks olema raskendava asjaoluna arvesse võetud. "Kui keegi paneb toime kuriteo sellepärast, et ta tahab mingit gruppi vaenata, siis see peaks olema raskendav asjaolu," leiab Kallas.
Kallas selgitas, et arutelu vaenukõne kriminaliseerimise ümber oli väga detailne ning kõik olid selle peale mõelnud. Tema sõnul on vaenukõne probleem ning ta ei taha, et sellest tulenevalt tuleks kuritegusid, millel on väga laiad mõjud avalikule korrale.
Liisa Pakosta, kes on Eesti 200 esindaja koalitsioonikõnelustel, rõhutas omalt poolt, et nende erakonnal oli tehtud väga detailne ettepanek vaenukõne kriminaliseerimiseks. Tema sõnul on eriti oluline täpsemalt defineerida ohtu avalikule korrale, et sõnavabadus oleks seejuures kaitstud ning ei tekiks olukorda, et see säte ei rakenduks "iga suvalise kraaksatuse peale sotsiaalmeedias".
"See oht avalikule korrale peab olema senisest eelnõust täpsemini defineeritud sõnavabaduse kaitseks," leiab Pakosta.
Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski leiab aga, et vaenukõne eelnõu nüansse saab edasise töö käigus kindlasti arutada, kuid üheks oluliseks komponendiks olevat praeguse karistamatuse tunde põhimõtteline lõpetamine.
"Põhimõtteliselt [tuleb] lõpetada see karistamatuse tunne, et kui keegi grupi kuuluvuse alusel süstemaatiliselt kedagi teist vaenab, et sellele ei järgne mitte midagi, niikaua kuni ta ei lähe poodi kirvest ostma," teatas Ossinovski.
Ossinovski leiab, et praegune õiguskord ei ole kindlasti adekvaatne, kuna väidetavalt ei taga see isikute põhiõigusi.
Teine sotsiaaldemokraatidele oluline punkt on tema sõnul vaenukõne määratlemine viisil, et see oleks ka kriminaalseadustiku kontekstis raskendav asjaolu, "kui mõni kuritegu on sooritatud vaenu õhutamise komponendina või selle eesmärgil".
Mis aga vaenukõne definitsiooni puudutab, siis võib Ossinovski sõnul seal veel üksikutes nüanssides loomulikult arutelusid tulla.
Toimetas Martin Vaher